Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

Digiloo senine arendus on maksnud ligi 2 miljonit eurot.
:

E-Eesti edulugu paneb arstide kannatuse proovile

Ühe haigusjuhtumi raames tuleb teha umbes poolsada hiireklõpsu, ekraanile avaneb aken, sellesse uus aken, sellesse uus jne, dokumendi saatmine kestab enam kui paar minutit. Nii kirjeldavad arstid oma igapäevaseks tööks vajalikku digilugu, mida juuli lõpus kiitis Eestit külastanud Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik John Dalli.

Diagnoosid, analüüside ja uuringute tulemused jõuavad digilukku üksnes seostatuna ravikokkuvõttega ehk raviarsti näputöö tulemusena ja sõltuvalt raviasutuse infosüsteemist võib nende epikriiside (ravikokkuvõtete) koostamine olla võrdlemisi töömahukas, selgitas Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog Tõnu Peets Postimees.ee’le.

«Asi pole selles, kas klaviatuuri või üldse arvuti kasutamine on arstile jõukohane, vaid selles, et vastavad infotehnoloogilised lahendused on kohmakad,» rääkis ta. Reumatoloogi sõnul tuleb ühe haigusjuhtumi vormistamisel teha umbes 50 või rohkem hiireklõpsu kogu ekraani ulatuses. Vähe on rakendatud linke, mis arsti tööd kiirendaksid, kusjuures üldse ei saa kasutada tabulaatorit või liikuda dokumentides klaviatuuri abil.

Arstitööks sobimatu

Ka peavad arstid kord juba sisestatud informatsiooni, näiteks diagnoose ja haiguse varasemat kulgu, sama inimese kohta uut dokumenti luues uuesti sisestama või kopeerima. «Kõik see on kohmakas, aeganõudev ja seetõttu intensiivseks igapäevatööks kasutuskõlbmatu,» leiab Peets.

Tema sõnul võib selliseid dokumente koostada päeva jooksul mõne, kuid mitte kõigi haigusjuhtude kohta. «Vastuvõtu raames tuleb lisaks digitaalse dokumendi koostamisele ju ka suhelda patsiendiga, teha raviprotseduure, väljastada digiretsepte,» lisas ta.

Reumatoloogi sõnul on arstid hädas ka sellega, et neile nähtav digilugu koosneb praegu mitmesuguste dokumentide (diagnoosid, uuringute vastused) reast, mille sisu nägemiseks tuleb need kõik eraldi avada, kuna pealkirjadest sisu ei selgu.

«Aga neid dokumente võib juba nüüd ühel patsiendil olla kümneid, aastate jooksul võib koguneda sadakond. Kes ja millal jõuab neid läbi vaadata?» küsib arst retooriliselt.

Tema sõnul lubati arstidele aastate eest, et tehakse nn aegkriitiliste andmete lehekülg, kuhu patsiendi hetkel aktuaalsed terviseandmed koonduvad.

Seal peaksid olema näha patsiendi kõik diagnoosid, põhilised uuringud, haiglasviibimised, ravimid, allergiad, kõik aktuaalsed terviseprobleemid koos vastavate otselinkidega asjakohastele dokumentidele. «Selline lehekülg võtakski kokku kogu digiloo mõtte. Aga sellist terviseandmete koondlehekülge ei ole,» tõdeb Peets. Ta lisas, et arstid näevad üsna palju vaeva andmete sisestamisega, aga ei saa ka suure vaevaga kätte kõiki vajalikke andmeid.

«On arusaamatu, kuidas söandati süsteemi käivitada ilma nii olulise rakenduseta,» lisas ta. Peets toonitab, et iseenesest on digiloo idee väga hea ja näiteks mõne aja eest probleemidega maadelnud digiretsept on pärast juurutamist tublisti paranenud ja tõhusast tootest on õige vähe puudu.

Arstidega ei arvestatud

Perearst ja digilugu arendava sihtasutuse E-tervise nõukogu liige Diana Ingerainen nii kriitiline ei ole, kuigi probleemide olemasolu ta ei eita. «Praegu me kulutame hirmsasti oma tervishoiuressurssi topeltandmete sisestamise peale,» nentis ta. Küsimusele, kuidas ta hindab digiloo funktsionaalsust, vastas ta, et üldiselt lähevad asjad paremaks.

Samas tunnistas perearst, et tal on probleeme digiloo kasutamisel, näiteks dokumentide saatmisel.

«Ma ostsin endale kohe ekstra liivakella, et ma surun käed tagumiku alla, ei hakka rapsima ja vaatan kaua ta läheb. Ja ausalt öeldes, kui mu vastuvõtust kulub sellele juba kaks minutit, siis ma lõpetan selle ära. Mul ei ole aega nii palju oodata,» rääkis perearst. Ingeraineni sõnul võib probleem olla selles, et esmane lahendus, mis ravikokkuvõtete saatmiseks välja mõeldi on liiga kohmakas.

Digiloo kohmakuse üheks põhjuseks võib tema sõnul olla see, et arste kaasati selle tegemisse liiga vähe. «Mingil määral arste kaasati, aga praegu tagantjärgi vaadates liiga vähe,» tõdes ta. Perearsti sõnul küsiti nende arvamust päris alguses, nö ideefaasis, aga kas ja kuidas lõpp-produkt ka töötab, seal enam arstid kaasa rääkida ei saanud.

Ingeraineni sõnul on lootust, et olukord paraneb. «Otsime sihtasutusele uut juhti, kes peaks hakkama alustatud projektid lõpuni viima, et need oleksid arstidele kasutatavad,» selgitas perearst. Ta lisas, et paljude muudatuste tegemiseks pole ilmselt vaja ka uut riigihanget korraldada.

Küsimusele, millal digilugu muutub arstidele käepäraseks, vastas Ingerainen: «Me tahaksime, et ta oleks eile korras, aga ma arvan realistina, et võib-olla osa sellest saab jaanuaris korda, osa vähe hiljem».

Hädade põhjuseid on palju

E-tervise sihtasutuse kommunikatsioonijuht Timo Vaarmanni sõnul tuleb elektroonilise andmevahetuse toimimist vaadata tervikuna, st see sõltub nii arstide töökohal kasutuses olevatest kui ka kesksest infosüsteemist, internetiühenduse kiirusest jne. Tervishoiuteenuse osutajad kasutavad erinevaid infosüsteeme ning nende süsteemide kasutusmugavus, ekraanivaade jms ei sõltu tema kinnitusel Eesti E-tervise SAst.

Vaarmanni kinnitusel esineb digiloos erinevaid probleeme, kuid kõige enam on viimasel ajal välja toodud digiallkirjastamise nõuet. «Kõik kesksüsteemi saadetavad dokumendid tuleb kinnitada kas arsti digiallkirja või asutuse digitempliga ning teatud juhtudel on tegemist ajamahuka protsessiga,» selgitas ta ja lisas, et probleemi ulatuse kindlaks tegemiseks on alustatud analüüsi süsteemi parendamiseks.

Arstide kriitikale, et digiloos puudub nö aegkriitiliste andmete lehekülg, vastas Vaaramann, et see on olemas, kuid tervishoiuteenuse osutajad ei kasuta seda. Tema kinnitusel loodi kesksüsteemis aegkriitiliste andmete teenus koos epikriiside jm kohustuslike dokumentidega ning selle olemasolust on ka teavitatud.

Vaarmanni kinnitusel on täna lisaks süsteemide kasutusmugavusele probleemiks ka meedikute teadlikkus andmete esitamise kohustusest ja andmete vaatamise võimalustest. Selle tõstmiseks on sügisel plaanis korraldada arstidele 15 infopäeva Eesti erinevates paikades.

Eesti digilugu on Euroopale eeskujuks

Digiloo projekte on teinud eri arendajad, digiloo esimese arenduse tegi HP ning projekti rahastatkse Euroopa Sotsiaalfondist.  Sotsiaalministeeriumi teatel on digiloo esialgsed arendamise kulud 1,6 mln €, digiregistratuuril 0,2 mln € ja digipildil 0,2 mln €.

Juuli lõpus Eestit külastanud Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik John Dalli kiitis Eestis tehtud arendusi. «Ma olengi siia tulnud selleks, et uurida, kuidas kasutada Eesti näidet, et kiirendada e-tervise teatud osade rakendamist ülejäänud Euroopas,» vahendab portaal arst.ee Dalli sõnu.

Euroopa Liit plaanib ühildada liikmesriikide digisüsteemid ning Eesti peaks selles protsessis ühte juhtrollidest mängima.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
E24
Sport
TallinnCity
Naine
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäev täna - 23. aprill

Palju õnne!

Jüri Vlassov

66

Jüri Vlassov

näitleja

Erik Ruus, 52

näitleja

Tarmo Noop, 46

tööstusjuht

Valdo Praust, 44

IT spetsialist

Allan Kress, 42

lavastaja

Juss Laansoo, 31

mootorrattasportlane

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja endla122 galeriist
Valuutakursid
USD
0,724 EUR
GBP
1,219 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,11 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 22.04.2014