Soome eksperdid: mürgel Londonis on tõrjutute protest politsei vastu

«Suurbritannia pealinnast alguse saanud mürgeldamine näitab ametivõimude ja elanike problemaatilist suhet. Seal ei ole tegemist anarhistlike organisatsioonide tegevusega, vaid pigem ennast halvasti tundvate noortega,» rääkis välispoliitika instituudi programmijuht Mika Aaltola YLE uudistele.

Märatsemine viitab ametivõimu ja noorte pingestunud suhetele. Noorte arvates ei ole ühiskonnas aset leidvad protsessi õiglased. «Ametivõimu ja kõrvale tõrjutud noorte vahel peetakse ühiskonnas võitlust iga päev, üldine kehv enesetunne muutub aga mürgeldamiseks,» rääkis uurimisprogrammi «Globaalne turvalisus» juhtiv Aaltola.

Tampere ülikooli ühiskonnauuringute instituudi juht Risto Heiskala on Aaltolaga samal seisukohal.

Professor Heiskala sõnul on politsei ja elanikkonna halb läbisaamine loonud eeldused selleks, et politseiniku võimalikust veast saab alguse rahulolematus.

«Mõnes osas mõjutavad märatsemist kindlasti eetilised vastuolud, majanduslikus mõttes halvasti toimetulevad piirkonnad reageerivad vastuoludele tundlikumalt,» rääkis professor.

Suurbritannias on erinevalt Soomest kujunenud välja tugev mässamise kultuur ja sellist käitumist nähakse kodanike üheks võimaluseks mõjutada ühiskonda.

Mürgeldamine on nakkuslik ilming, mis keskselt kohalt levib edasi. Praegune infotehnoloogia võimaldab tegevuse kiiret levikut.

Aaltola sõnul koonduvad Londoni mürgeldamises erinevaid inimesi, kelle eesmärgid ei lange kokku. «Märulite pildid võivad olla ergutavad ja mõni otsustab just seetõttu osaleda. Teised näevad aga võimalust saada tekkinud olukorrast kasu,» mõtiskles ta.

Aaltola sõnul läheb olukorra lahendamiseks vaja lisaks laiaulatuslikule sotsiaalpoliitikale ka valitsuse selget sekkumist.

Londonis juba kolm ööd kestnud rahutused on levinud ka teistesse linnadesse, nagu Birminghami, Bristolisse ja Liverpooli.