Eelmiseks toetusperioodiks (2004-2006) eraldatud 5,8 miljardit EL struktuurifondide krooni saab Eesti oma arengusse suunata selle aasta lõpuni. Praeguste prognooside kohaselt kasutatakse ära 98-99 protsenti eraldatud toetusest, teatas rahandusministeerium.

«Võrreldes teiste Euroopa liikmesriikidega on see hea tulemus, seda enam, et Eesti on vältinud suuremaid tagasimakseid Euroopa Komisjonile,» ütles rahandusminister Ivar Padar. «Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid saavad praeguste plaanide kohaselt kasutatud pea sajaprotsendiliselt, kuid ilmselt jääb Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ca 60 miljonit krooni kasutamata.»

Ühtekuuluvusfondi suurteks transpordi- ja keskkonnainvesteeringuteks eraldatud 4,8 miljardit krooni aastateks 2004-2006 saab kasutada veel 2010. aasta lõpuni.

«Eelmise perioodi vahendite kasutamise osas on Eestil põhjust rahul olla. On siiski üksikuid projekte, mille osas peab kriitiliselt jälgima, et graafikust maha ei jäädaks, kuid usun, et ministeeriumid ja projektide rakendajad pingutavad kõvasti,» lisas rahandusminister.

Uuel rahastamisperioodil (2007-2013) on Eestil võimalik kasutada üle 53 miljardi krooni struktuuritoetust. Meetmete avamine ja ettevalmistamine on nõudnud algselt planeeritust rohkem aega, mistõttu otsustas valitsuskabinet hakata igakuiselt analüüsima toetusmeetmete avanemise seisu ning rakendamisel tekkinud probleeme.

Rahandusministeerium kogub igakuiselt ministeeriumidelt infot vahendite kasutamise progressi kohta ning esitab selle koos välisvahendite ülevaatega valitsuskabinetile.

Valitsuskabineti nõupidamisel otsustati täiustada andmete kogumise süsteemi, et igakuiselt oleks lisaks edasiminekutele selge ülevaade ka toetuste rakendamise kitsaskohtadest ja nende põhjustest.

«Tänases majandusolukorras on eriti oluline eurotoetused kiiresti kasutusele võtta,» ütles rahandusminister. «Loomulikult ei tohi kiirustades järeleandmisi teha kvaliteedile, kuid kahtlemata on täna Eesti majanduse elavdamise üks võti välisraha maksimaalne kasutamine,» möönis Padar.