Suurbritannia kriminoloogi teatel andis sotsiaalne kõrvalejäetus ning seaduse ja korra kokkuvarisemine märatsejatele tõuke eirata sotsiaalseid norme.
Kriminoloog: korra kokkuvarisemine andis tõuke eirata sotsiaalseid norme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paljud asjaga seotud inimesed on suure tõenäosusega väikese sissetulekuga, suure töötusega klassist ja paljudel, kui mitte kõigil, pole suuremat õigusjärgset tulevikku,» sõnas kriminoloog ja noortekultuuri ekspert, professor John Pitts The Guardianile. «Need asjad, mis tavaliselt hoiavad inimesi tagasi, on kadunud. Suur osa sellest oli oportunism, kuid kõige keskel on sotsiaalne küsimus noorte inimeste kohta, kellel pole midagi kaotada.»
Juba neli päeva kestvates rahutustes süüdatakse autosid ja poode, käiakse ohjeldamatult vargil. Enim näpatakse kallist elektroonikat, disainerite riideid ja alkoholi. Varastavad noored ei vaevu praeguses olukorras tihtilugu isegi oma nägusid videokaamerate eest katma.
Põhja-Londoni elanik, kes ütles oma nimeks vaid Tiel, kirjeldas pealt kuuldud dialoogi. «Kuulsin kahte tüdrukut vaidlemas selle üle, millisest poest järgmiseks varastada: «Lähme Bootsi?» «Ei, Body Shop.» «Mine Body Shopi kui seal vaikne on.»,» avaldas ta.
Neiu oli Bootsi poest lahkunud ükskõikselt, justkui oleks tegu tema iganädalase poodlemisega, lisas Tiel. «Nad olid lihtsalt nii üleolevalt ükskõiksed selle osas, mida nad teevad,» tõdes mees.
Riidepoodidest väljuvad teismelised riidehunnikutega, sporditarvete poe juures oodatakse oma korda rabamiseks, poodidest lahkutakse tihtilugu kohvritega, mis on täis varastatud kaupa.
Samuti on tulnud juba teateid, kuidas märatsejad üritavad varastatud kaupu müüa, lootuses võimalikult kiirelt kraamist vabaneda.
«Tean, et osad olid tänavanurkadel, et müüa Currys sülearvuteid 20 naela eest,» tunnistas üks 20-aastane noormees Tottenhamis.
Pittsi sõnul on märatsejad leidnud viisi oma tegevuse õigustamiseks. «Nad tunnevad, et suudavad seda selgitada, võttes sihtmärgiks suured ettevõtted. Õhus on tunne, et ettevõtetel on palju raha, samal ajal kui neil on väga vähe,» selgitas Pitts.
Kombineerituna politsei vähese sekkumise ja järjest kasvava seadusetusega, muutus olukord plahvatuslikuks. «Kiirelt nähakse, et politsei ei suuda olukorda kontrollida, mis viib teatud adrenaliini kannustatud eufooriani – järsku on sinul kontroll ja mitte keegi ei saa midagi selle vastu teha,» jätkas kriminoloog.
Märatsev generatsioon on kasvanud Pittsi hinnangul üles liigse tarbimise ja pideva reklaamidega pommitamise keskkonnas, mis nüüd plahvatas. «Kui varem määratles meid see, mida tegime, siis nüüd määrab meid see, mida me ostame,» jätkas ta.