IMF ootab lähiaastail Eestilt üle 3 miljardi krooni sissemakseid

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IMFi Eesti missioonijuhiks on Alexander Hoffmaister. Mullu detsembris andis ta muu hulgas soovituse kaaluda käibemaksu ning keskkonna- ja kinnisvaramaksude tõstmist, kui valitsus ei suuda vältida eelarvekulude kasvu või võtab ette tööjõumaksude alandamise.
IMFi Eesti missioonijuhiks on Alexander Hoffmaister. Mullu detsembris andis ta muu hulgas soovituse kaaluda käibemaksu ning keskkonna- ja kinnisvaramaksude tõstmist, kui valitsus ei suuda vältida eelarvekulude kasvu või võtab ette tööjõumaksude alandamise. Foto: Toomas Huik

Valitsus ja Eesti Pank ei tea senini, kumb neist peaks maksma järgmise aasta jaanuariks ära enam kui pool miljardit krooni, suurendamaks Eesti osalust Rahvusvahelises Valuutafondis.

Tegemist on juba 2008. aastal Eesti ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) vahel kokku lepitud maksega, mille riigikogu mullu heaks kiitis. Täpne maksesumma on 32,6 miljonit eurot.

Sellest üks neljandik ehk 8,2 miljonit eurot tuleb igal juhul tasuda konkreetses valuutas – kas USA dollarites, eurodes, Jaapani jeenides või Briti naeltes. Ülejäänud osa võib IMFile maksta rahas või anda selle summa peale välja valitsuse võlakirja.

«Kvoodi suurenemise sissemakse on tegemata, selle peame ära tegema hiljemalt järgmise aasta jaanuaris,» nentis Eesti Panga pressiesindaja.

«Reaalraha pole Eesti siiani vastavalt varasematele kokkulepetele veel maksnud,» ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).

Eesti senine osalus on kaetud üksnes võlakirjadega.

Nii rahandusministeeriumi kui ka Eesti Panga esindajad kinnitasid eile, et nad ei tea praegu, kumb selle raha peab maksma. Küsimuse otsustamiseks alles alustatakse sügisel omavahel läbirääkimisi. Riigieelarve ja Eesti Panga eelarve seisavad eraldi, kuna keskpank on valitsusest sõltumatu.

Jaanuaris maksta tuleva summaga Eesti kasvavad kohustused IMFi ees aga ei piirdu. Eelmisel aastal leppisid IMFi liikmesmaad kokku, et riikide kvoote, st osalust tuleb veelgi suurendada; see kokkulepe pole veel jõustunud. Kui aga liikmesriigid selle heaks kiidavad, siis peaks osalust suurendavat reformi hakatama läbi viima 2012. aasta IMFi aastakoosolekuks ja vastavad sissemaksed tuleb teha tõenäoliselt 2013. aastal.

Too makse on juba märksa kopsakam – Eesti kvoot suureneb veel 170,6 miljoni euro võrra ja jõuab välja 277 miljoni euroni.

Seega tuleb Eestil aastatel 2012–2013 IMFi lisaks maksta 203,2 miljonit eurot ehk vanas rahas ligi 3,18 miljardit Eesti krooni. Keskpanga andmetel kehtib ka hilisema makse puhul põhimõte, et neljandik tuleb kohe sularahas ära maksta ja ülejäänu osas võib välja anda võlakohustuse.

Riikide kvoodid moodustavad suurema osa IMFi raharessursist, mida kasutatakse üle maailma majandusprobleemides riikide hädast välja aitamiseks. Sealhulgas osaleb IMF ka eurotsooni võlakriisi sattunud riikide, nagu Kreeka, Iirimaa ja Portugali abiprogrammides, seda ühe kolmandikuga kogusummast. Samuti on nad suuresti tegevad olnud Läti abiprogrammis.

Kuid IMFi kinnitusel on rahavajaduse kõrval oluline ka riikide otsustusõiguse parem kaalumine fondis: kes teeb suurema sissemakse, saab ka suurema hääleõiguse otsuste langetamisel. Teiseks sõltub riigi kvoodi suurusest ka see, kui palju tal endal on võimalik IMFilt laenu küsida.

Ligikaudu 3,2 miljardi krooni loovutamine IMFi käsutusse lisab pingeid Eesti riigirahandusele, mis saab niigi vähemalt teoorias kaela väga suuri kohustusi euroalas loodavate päästefondide katteks.

Loodava Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) lepingu jõustudes võtaks Eesti kohustuse tagada viimase teostatavaid tehinguid maksimaalselt ligikaudu 2,5 miljardi euro eest.

Rahandusministeeriumi kinnitusel Eesti garantiid tegelikult sellesse suurusjärku kuidagi ei jõua – rahandusminister Jürgen Ligi teatas riigikogus arupärimisele vastates, et reaalne antav garantii võib ulatuda ligikaudu 120 miljoni euroni. Selle käikuandmine tuleks aga kõne alla ainult siis, kui EFSFi toetust saavad riigid ei suudaks oma laene tagasi maksta.

EFSF on aga ajutine lahendus, mille asemele 2013. aastal astub Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM).

ESMi on Eesti lubanud maksta viie aasta jooksul 149 miljonit eurot, aga kokkuvõttes võivad meie kohustused osutuda siiski märksa suuremaks.

Eesti osalus IMFis kasvab

Praegune osalus

74,1 mln eurot – kaetud Eesti valitsuse võlakirjadega

2008. aastal kokku lepitud lisa

+32,7 mln eurot, tasemele 106,8 mln eurot – tähtaeg jaanuar 2012, makse tegemata

2010. kokku lepitud lisa

+170,6 mln eurot, tasemele 277,4 mln eurot – jõustumata, kuid tuleb tasuda ilmselt aastal 2013

Allikas: Eesti Pank

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles