Prantsusmaal puhanud pere sai ehmatusega teada, et ka poeukse juures ema ootav 10-aastane laps äratab lastekaitsjate tähelepanu. Tegemist pole mitte esimese eesti perega, kes reisil viibides avastab üllatusega, et lääneriikides suhtutakse laste omapäi jätmisse väga rangelt ning sellest teavitatakse kohe ka ametivõime.
«Me läksime emaga poodi, aga seal oli umbne ja ma läksin teda välja ootama. Seisin poeukse juures, kui suur valge auto peatus ja üks mees tuli minu juurde ning ütles midagi,» meenutas juunikuise reisi ajal Vannes kesklinnas toimunut 10-aastane Moon Lokk. «Ma olin hästi ära ehmatanud ja ei osanud muud teha, kui ütlesin eesti keeles, et ma ei oska prantsuse keelt.» Tüdruku sõnul küsis mees seejärel, kas ta inglise keelt oskab ja ta näitas käega, et natukene.
«Siis ta küsis, kus mu ema on ja ma näitasin käega selja taha, et seal poes,» rääkis Moon. Mees läks tüdrukust veidi eemale ja jäi teda jälgima. «Mina läksin siis ruttu poodi ema juurde.» Kui tüdruk koos emaga poest väljusid, siis tegeles tema vastu huvi tundnud Punase Risti töötaja juba kaupluse juures olnud kodututega.
Lapse sõnul oli ema teda juba varem hoiatanud, et Prantsusmaal ei tohi alla 12-aastased üksi liikuda. «Aga see oli väike linn, mitte nagu Pariis, ja ma ei saa aru, miks see kord seal nii range on,» sõnas ta. Moon käib esimesest klassist alates omapäi Kalamajast Kadriorgu kooli ning tema arvates oli Vannes’is sama turvaline liikuda kui kodulinnas.
«Ma olin enne reisi lugenud, et Prantsusmaal ei tohi alla 12-aastased omapäi liikuda, pidasime seda ka silmas ja ei lasknud neid omapäi uitama, aga et poe ukse taga ei tohi olla, seda ma ei osanud oodata,» tõdes Mooni ema Margit.
Ema arvates võiks välisministeerium oma kodulehel teada anda, millistes lääneriikides ei tohi lapsed teatud vanuseni ilma vanemateta avalikus kohas viibida, kuna Eestis ollakse harjunud, et lapsed liiguvad omapäi. «Ma ise ei oska ju seda infot kohalikest seadustest otsida,» tõdes ta.
Prantsuse saatkonnast teatati Postimees.ee’le, et Prantsuse seadusandlus ei sätesta, kui vanad peavad olema lapsed, kes liiguvad omapäi avalikes kohtades. See on vanemate vastutuse all. Kui on alust kahtlustada, et lapsed on maha jäetud vôi kui lapse üksinda viibimine vôib kahjustada tema tervist vôi ohustada tema elu, vôib politsei sekkuda ja algatada kriminaalmenetluse lapse väärkohtlemises.
«Mõned juhtumid aastate vältel on tõepoolest olnud, kus saatkonna või esindusega on ühendust võetud, kuna lapsele pole piisavalt tähelepanu pööratud. Kuid ei saa väita, et see oleks massiline,» teatas välisministeeriumi konsulaarosakond.
Näiteks jättis 2008. aastal üks Eesti kodanik oma lapse ühes Ameerika Ühendriikide suurlinna kaubanduskeskuse parklas autosse umbes 20 minutiks. Politsei pidas Eesti kodaniku kinni süüdistades teda lapse elu ja tervist kahjustavasse olukorda panemises. Mõned päevad hiljem peetud kohtuiistungil määrati talle selle teo eest rahatrahv.
Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on näiteks Ameerika Ühendriikide tutvustuse juures üleval ka lastele tähelepanu pööramise juhised. USAs on seadusega keelatud jätta lapsi (mõnes osariigis ka alaealist) järelvalveta. Laste jätmine üksi korterisse, hotellituppa, autosse, mänguplatsile, vankriga õue, tänavale, parki jm on keelatud.
USAs tõlgendab politsei lapse järelevalveta jätmist, kui teadlikku tegevust, mis võib põhjustada ohtu lapse tervisele, psüühilisele seisundile ja elule. Naabrid, möödakäijad ning äri- ja puhkekohtade turvateenistused jälgivad tähelepanelikult ümbruskonda ning teavitavad politseid taolistest juhtumitest.
Postimees.ee’le on teada paari aasta tagune vahejuhtum Saksamaal. Kaubanduskeskusse läinud eesti pere kuulis poe valjuhäälditest teadet, kus autoomanikel paluti viitamatult minna parklasse. Sinna jõudes selgus, et nende auto juures olid politseinikud, kellele ei meeldinud, et imik oli jäetud üksi autosse magama. Saksa politsei ütles vanematele, et kuna nad jõudsid kohe auto juurde, siis piirdutakse vaid hoiatusega.