Kaitseminister Mart Laar rääkis Postimehele, et eilne ründaja võttis muu hulgas püstoliga sihikule ministeeriumi naistöötaja, kes kuulis mehe suust vaid seosetut karjumist.
Mart Laar: ründajal oli kaasas suur kogus laskemoona
12. august 2011, 00:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas on juba selgunud, mis oli kaitseministeeriumis tulistanud ja pomme lõhanud Karen Drambjani sellise tegutsemise motiiv?
Tema käitumine küll ei olnud niisugune, et see oleks mingisugustest motiividest märku andnud.
Tema selge siht oli üsna suure laskemoonakoguse, lõhkepakettide ja gaasimaskiga ministeeriumi tungida ning sinna üsna kauaks jääda.
Võib tänada meie väga tublit Kaitseliidu valvemeeskonda, kes tõkestas tema sissepääsu ministeeriumi kõigile korrustele. Samuti ministeeriumi ennast – läbi harjutatud ja Norra kogemuste järel veel veidi täiustatud kaitse-evakuatsioonisüsteem töötas nii hästi, kui sellises olukorras võimalik. Eriti neid töötajaid, kes evakuatsiooni juhtisid ja suunasid inimesed eemale konflikti toimumise kohalt, et neid turvatuna hoida.
Need inimesed, keda nähti akendest lahkumas, olid tegelikult suletud samale korrusele ning kui nad oleksid väljunud oma ustest, oleksid nad jäänud otse tulejoonele.
Kuidas võis juhtuda, et relva ja lõhkepakettidega mees pääses ministeeriumi ja tal õnnestus pantvange võtta?
Õnneks said pantvangid kiiresti vabaks. Ministeeriumi fuajeesse võib tulla iga külaline ning tegu oli soliidse, rahuliku väljanägemisega inimesega, kott õlal. Teda peeti tavaliseks külaliseks, kes pöördub Kaitseliidu valve poole, et ministeeriumi sisse saada. Selle asemel võttis ta valves olnud inimesed vangi ja tungis nende tagaruume kasutades ühte koridori, mis kulgeb samas kõrval ning mida kasutab meie haldusosakond.
Valve eesmärk oli üritada olukord rahulikult lahendada. Selle ruumi, kuhu ta läks, telefoninumbrid olid ju teada. Temaga üritati korduvalt kontakti võtta, kuid see ilmselt ei olnud selle inimese eesmärk.
Tulete ise sündmuskohalt, milline pilt seal avanes?
Pilt oli tunduvalt tagasihoidlikum, kui seda võiks ette kujutada: mingit tohutut materiaalset kahju pole ministeerium saanud. Need vigastused saab likvideerida kui mitte päris sanitaarremondiga, siis vähemalt midagi sinnapoole. Praegu on ministeeriumil tööruumid välisministeeriumis ning kui meie peahoonest kaob püssirohusuits ja hoone on üle kontrollitud, jätkame tööd seal.
Intsidendi toimumise ajal oli kuulda mitut pauku – ründaja tulistas seega õhku ning politsei saabudes algas tulevahetus?
Algatuseks tegi ta hoiatavaid laske, aga need ei andnud ilmselt soovitud tulemust ning politsei saabumisel oli see juba sihitud tuli.
Asekantsler Taimar Peterkop oli viimane, kes professionaalselt käitudes inimesi sealt ära suunas ja kes oli majas intsidendi lõpuni. Tema võttis ka esimesed politseinikud vastu ning tegi neile teepakkidest esimese korruse plaani, mille järgi politsei suutis orienteeruda ja sissetungija ühte kohta suruda – mille järel meie saime alustada katseid temaga ühendusse astuda.
Lõpptulemusena lasid politseinikud mehe tulevahetuses maha?
Mitteprofessionaalina tundus seal avanenud pilt seda kinnitavat.
Ründaja nõudmisi ei esitanud?
Me ei pruugi veel kõike teada, mis võib näiteks kusagil internetis leiduda. Aga praegu andmeid mingite nõudmiste kohta ei ole. Ta ei käitunud ka absoluutselt nii – üks kaitseministeeriumi naistöötaja, kelle ta sihikule võttis ja kes selle sihiku ees seisma pidi, kinnitas, et selle mehe suust tuli täiesti seosetut karjumist ja mingit seostatud juttu ta tuvastada ei suutnud.
Kas Drambjanil võis eelnevalt olla mingit seost kaitseministeeriumi, kaitseväe või üldse Eesti riigikaitse valdkonnaga?
Praegu mulle teadaolevalt mitte mingisugust.
Millises seisukorras on inimesed, kes pidid olema pantvangis?
Vestlesin nendega lühidalt – nad olid korras, kui nii võib öelda. Nad on vaimselt tugevad inimesed, kes tegid oma tööd hästi ja sügav tänu neile.
Olen vestelnud ka naistöötajaga, kes pidi püstolitoru ees seisma. Ta juhtus olema esimesel korrusel ja oli üks neist, kes paljajalu aknast välja hüppas. Nad on kõik väga vaprad ja ma olen oma töötajate üle uhke.
Üllatab teid, et Eestis niisugune intsident aset leidis?
Nagu näha, on võimalik. Meil oli ka õnne, kuid nagu toimuv näitas, suutsime tegutseda professionaalselt, nagu seda kaitseministeeriumilt eeldatakse. See intsident õnnestus lahendada võimalikult väikeste kaotustega. Iga inimelu kaotus on raske ja halb, kuid praegu oli see ilmselt ainus lahendus.
Intsidendi alates olite Toompeal Eerik-Niiles Krossi laulatusel.
Jah. Siis hakkas mul telefon helisema ja saabus teade kaitseministeeriumi julgestuselt. Laulatuse teist poolt ma ei näinud. Mulle anti nõu hoida end võimalikult kaugele, sest esialgu oli selgusetu, mis toimub. Aga kui ministeerium oli juba eraldatud ja asja lahendamine käis, siis loomulikult oli minu kohus olla seal.
Kas juhtumit on kavas arutada valitsuses?
Peaminister juba kinnitas seda ning ta tegi ka juba ühe järelduse: et kaitseministeeriumi asukoht ilmselt ei ole kõige turvalisem.
Maailmas tavaliselt algab kaitseministeeriumide kaitse veidi kaugemalt kui ministeeriumi seest teisest uksest. Tuleb vaadata, kuidas on võimalik edasi minna ammuste plaanidega kaitseministeerium mujale viia.