Anvelt: riigiasutuste julgeoleku tagamisel on arenguruumi

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Anvelt.
Andres Anvelt. Foto: Peeter Langovits

Ministeeriumide ja nende haldusala asutuste julgeoleku tagamisel on Eesti riigil veel päris palju arenguruumi, leiab endine kriminaaluurija ja praegune riigikogu liige Andres Anvelt.

Praegu ei ole ministeeriumide ja riigiasutuste turvalisuse tagamiseks loodud ühtseid julgeolekumeetmeid – osa asutustest on väga hästi turvatud, teiste puhul on jälle tublisti arenguruumi. Anvelt ütles Kuku raadio hommikuprogrammis, et kõige efektiivsem on selline valve, mida hoonest möödakäija esmapilgul ei näegi. «Efektiivne valve peab olema juba alal, kuhu kodanik siseneb: seal on kõrgendatud riskitsoon, kus on täidetud kõik tingimused, et valvurile poleks võimalik kallale tungida.»

Väga oluline on elektrooniline valve, mis annab valvurile teavet maja ümber toimuvast, lisas Anvelt.

Kindlasti ei lahendaks tema sõnul olukorda soomusauto maja ees, mis pigem ärritaks agressiivset inimest.

Riigikogulane meenutas, et kaitseministeeriumi valitsemisalas on varem olnud probleeme turvalisuse tagamisega. Ta rääkis, et 2007. aastal pronksiööl pöörati tähelepanu sellele, et Jõhvi sõjaväeosal ei ole aeda ümber. «Nende kuumade päevade ajal püüti kiiresti mingi ajutine aed sinna moodustada. Ma ei ole kindel, kas see probleem on tänaseni lahendatud,» osutas Anvelt.

«Julgeolek on nii väikses riigis nii tähtis valdkond – selle tagamine peabki ära hoidma selliste sündmuste toimumise, nagu me eile kaitseministeeriumis nägime,» rõhutas ta.

Anvelt usub, et eriüksus tegi eile kõik, et Karen Drambjan elusalt kätte saada. «Politsei eesmärk ei ole kellegi tapmine, aga kui teist võimalust ei ole, siis keegi peab selle saatusliku päästikuvajutuse ära tegema. Tahan rõhutada, et see ei ole kerge – tuleb arvestada, et eile lasi keegi politseinikest maha inimese – (..) psühholoogilise jälje jätab see kindlasti.»

Kommenteerides saatejuhi tõdemust, et kahju oleks loobuda sellisest Eestist, kus ministrid käivad rahva seas ringi ja ei ole koguaeg turvameeste poolt ümbritsetud, vastas Anvelt: «Meil tasub mujalt õppust võtta selles osas, et kõrge riigiametniku turvamine ei pea olema kõrvalseisjatele pealetükkiv. Mida varjatum on turvamees, seda professionaalsem on töö.»

Tema sõnul tasub mõelda turvalisuse tagamise taktika muutmisele. «Kõrvaltvaatajatele võib tunduda, et midagi pole muutunud, aga tegelikult on.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles