Presidendikandidaat Indrek Tarandi sõnul tundub talle tänase päeva seisuga, et esimeses voorus presidenti ilmselt veel ei valita, kuna tal on lisaks keskfraktsioonile õnnestunud enda poole võita veel kümme riigikogu liiget.
Tarand: presidenti esimeses voorus ilmselt ei valita
14. august 2011, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me näeme, kuidas parteid on mures on kokkulepete pärast – et kas need peavad,» ütles Tarand Vikerraadio «Jutusaates.». Tema sõnul on see on ka põhjuseks, miks ükski erakond peale Keskerakonna ei ole teda kutsunud endaga kohtuma.
«Juhid ei ole oma lambukestes kindlad. Mine tea – risk on suur,» märkis Tarand. Tema meelest on selline käitumine lapsik. Tarand lisas, et nii nagu sotsid, Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit võiksid ära kuulata tema seisukohad, peaks Keskerakond ära kuulama ka Toomas Hendrik Ilvese.
Tarand kinnitas, et kuigi Reformierakond ei ole teda kohtumisele kutsunud, on ta erakonna liikmetega eraviisiliselt suhelnud. «Nende liikmetega töö käib – vestleme, arutame ja esitame küsimusi. Ma ei lähe kellelegi ütlema, et vali mind presidendiks ja ma teen sinust suursaadiku Mongoolias,» osutas Tarand ja lisas, et pigem räägib ta sellest, millised on praeguse presidendi kvaliteedid ja vajakajäämised ning mida annaks temal presidendina paremaks teha.
Saatejuhi tõdemusele, et üldiselt on Ilvest ja Tarandit peetud küllaltki sarnase taustaga inimesteks, vastas Tarand, et nende peamine erinevus on kasvukeskkond.
«Mina olen kasvanud okupeeritud riigis ja sellest johtuvalt olen pisut tundlikum ja näen ärevusega neid tendentse, mis on pärit ENSVst.» Tarand täpsustas, et pidas silmas just seda, kui erakonna juhtimises ei kaasata realiikmeid ega riigijuhtimises laiemalt kõiki kodanikke.
Presidendivalimistel saab esmalt valimisõiguse riigikogu. Kui vähemalt 68 riigikogu liiget saavutab kandidaadi osas üksmeele, on valimised lõppenud ning järgmiseks valitsusajaks riigipea leitud. Kui sellist üksmeelt kolme riigikogus toimuva valimisvooruga ei leita, valib presidendi valimiskogu. Sinna kuuluvad lisaks parlamendi liikmetele ka kohalike omavalitsuste esindajad.