Neljapäeval kaitseministeeriumis toimunud tulistamisjuhtumiga seoses jagasid ametkonnad infot küll, kuid puudu jäi täpsusest ja korrektsusest, leiab politsei- ja piirivalveameti kommunikatsiooninõunik Priit Põiklik.
Politsei Drambjani juhtumist: infot oli, kuid täpsusest jäi vajaka
15. august 2011, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seoses kaitseministeeriumi tulistamisjuhtumiga on erinevatele ametkondadele ette heidetud puudujääke info jagamisel avalikkusele: ühtne koordineeriv info jagaja puudus ning meedias võis leida ka väärinfot juhtunu kohta.
«Mina ütleks, et kommunikatsioon siiski toimis: kui me mõtleme sellele, et kas inimesed said infot või mitte, siis oldi kursis,» ütles Põiklik Kuku raadios.
Kui ametlik teade juhtunust viibis, oligi Põikliku sõnul ajakirjanike ülesandeks juhtrolli haaramine inimeste informeerimisel.
«Kriisiolukorrad on alati keerulised: aeg liigub kiiremini ja inimeste ootused informatsiooni vastuvõtmiseks on palju suuremad. Teisest küljest ametkonnad on tavalisest ettevaatlikumas seisundis: kui midagi ütled valesti, tuleb see hiljem ümber lükata,» osutas Põiklik.
Saatejuhid pöörasid tähelepanu ka sellele, et peaminister Andrus Ansip jagas juhtunu kohta rohkem infot kui prokuratuur, kaitsepolitsei ja kaitseministeerium kokku. «Eesti inimese jaoks ei ole mingisugust vahet, kes seda ütleb – üks riik kõik – kas seda ütleb prokuratuur, kaitsepolitsei, kaitseministeerium või valitsus – peaasi, et see öeldi.»
Ta tõdes, et prokuratuuris lähtutakse alati sellest, et pigem rääkida vähem. «Suhtekorraldajad Eestis on suhteliselt noored – võib-olla on küsimus enese kehtestamises ametkonnas.» Tema hinnangul võiksid suhtekorraldajad rääkida julgemalt, rääkida rohkem ja enam tausta süveneda. «Väga paljudes ametkondades seda tehaksegi,» lisas Põiklik.