Justiitsministeeriumi hinnangul on vaenu õhutamist puudutav paragrahv karistusseadustikus ebapiisav ning lähiajal soovitakse seda muuta.
Ministeerium: vaenuõhutamise paragrahv on ebapiisav
15. august 2011, 19:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Justiitsministeerium on seda teemat analüüsides leidnud, et selle paragrahvi kehtiv sõnastus on vaenu õhutamise määratlemiseks kuriteona ebapiisav,» märkis ministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Tanel Kalmet.
Ta täpsustas, et ministeeriumi hinnangul piirab kehtiv sõnastus oluliselt paragrahvi kasutamist praktikas, sest nõutavat ohu tekkimist on äärmiselt keeruline seostada vaenu õhutamise faktiga.
«Selle paragrahvi sõnastuse puudustele on tähelepanu juhtinud ka rahvusvahelised organisatsioonid, muuhulgas Euroopa Nõukogu, OSCE, ÜRO piinamise ja inimõiguste komiteed. Rangem sõnastus on nõutav ka Euroopa Liidu 2008. aasta rassismi ja ksenofoobia raamotsuse järgi,» ütles Kalmet.
«Sellest tulenevalt kavatseb ministeerium nimetatud paragrahvi sõnastuse juba lähemal ajal üle vaadata ja vajalikud muudatused teha,» kinnitas ta.
Kriminaalkorras on Eestis vaenu õhutamise eest karistatud kahel korral. Esimene oli 2003. aastal, mil kolm skinheadsi mõisteti süüdi Sillamäel majaseintele juudivaenulike tekstide sodimise eest ning neist kaht karistati üheaastase, üht 6-kuulise tingimisi vangistusega.
Teine juhtum oli 2004. aastal, kui Eesti kodanik saatis Starmani TV-chat kanalile sõnumeid, kus soovitas eestlasi, NATO pugejaid peksta. Talle määrati rahatrahv 8000 krooni.
Paragrahvi kehtiva sõnastuse alusel ei ole karistatud kedagi, kinnitas justiitsministeerium.
MTÜ Seksuaalvähemuste kaitse ühingu juhatuse liige, jurist Reimo Mets leidis, et tegelikult muudeti nimetatud vaenu õhutamise paragrahv mõttetuks 2006. aastal, mil seni olnud tekstile «Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga.» lisati koma ning tingimus «kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale».
«Sellega nulliti see paragrahv ära, sest oht varale, elule või tervisele on kaetud karistusseadustiku teiste paragrahvidega, millel on märksa kõrgemad karistuse määrad ja kriminaalmenetluse loogika ütleb, et alati kohaldatakse rangemat karistust. See tähendab, et see on hea näo tegemine, et meil on kriminaalkorras küll karistus olemas, aga reaalselt seda rakendada pole võimalik,» rääkis Mets.
Ka politsei kinnitab, et vaenu õhutamise paragrahvi alusel ei algatata menetlusi kergekäeliselt. Tänavu on Põhja prefektuur algatanud selle paragrahvi alusel ühe väärteomenetluse, kriminaalmenetlusi selle põhjal viimastel aastatel alustatud pole.