Psühhiaater: teismeliste gruppi kuulumine on arenguline eripära

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Teismeliste gruppi kuulumine on oluline arenguline eripära ning mida enam tekib ühiskonna reeglitele vastanduvaid noorukeid, seda tõenäolisem on nende kuritegelikesse gruppidesse koondumine, leiab Tartu Ülikooli kliinikumi noorte psühhiaater Anu Susi.

Susi tõdes, et põhjused, miks on noorte grupis kuritegude sooritamise arv kasvanud, sõltub mõnevõrra kurjategijate vanusest. «Kui tegemist on pigem teismeliste või ka noorukitega, siis selles vanuses on gruppi kuulumine oluline arenguline eripära,» märkis Susi.

«Enamasti kuulutakse nii-öelda «normaalsesse» gruppi, milles tehakse ühiskonnas aktsepteeritavaid – või enam-vähem aktsepteeritavaid – tegusid. Mida enam tekib selliseid lapsi-noorukeid, kes ühiskonna reeglitele ei suuda vastata (ükskõik, kas oma kasvukeskkonna ja perekonna võimalustest või ka muudest põhjustest tulenevalt), seda tõenäolisem on nende kuritegelikesse gruppidesse koondumine, sest grupiviisilisel tegevusel on oma eelised - ka siis, kui sooritatakse kuritegusid,» rääkis Susi.

«Päriselt ei saa välistada ka infoajastu mõju, sest filmidest, arvutist ja mujalt saadud eeskujud ei peegelda sageli neid teid teatud inimlike omaduste (võim, kuulsus, jõukus jms) saavutamiseks, mille poole loodetakse kõiki noori püüdlevat,» arutles Susi.

Kuivõrd lihtne või raske on kurjale teele sattunud noort uuesti õigele teele juhatada, ei sõltu tema hinnangul aga sellest, kas noor on kuriteod toime pannud gruppi kuuludes või üksi. «Edasise tegevuse edukus tuleneb eeskätt sooritatavate kuritegude iseloomust ning grupiliikmete endi hoiakutest. Mida süstemaatilisem, pikaajalisem ning planeeritum grupi tegevus on ja mida raskemaid kuritegusid sooritatakse, seda keerulisem on tee leidmine tavaellu,» sõnas psühhiaater.

Ennetus kõige tulemuslikum

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson tõi Sisekaitseakadeemias kaitstud magistritöös välja, et alaealised panevad kuritegusid aina rohkem toime grupis. Uuringu tulemusel järeldas Sempelson muuhulgas, et alaealiste suhtes on kriminaalmenetluse lõpetamine ja mõjutusvahendi kohaldamine tõhusam kui süüdimõistmine.

«Mõjutusvahendi tulemuslikkust mõjutab kindlasti see, missuguse teo eest ja kellele see on määratud,» arvas Susi. «Kriminaalmenetlust saab lõpetada kindlatel tingimustel ning raskete kuritegude puhul seda pigem ei tehta. Sellest järeldan, et kriminaalmenetlus lõpetatakse kergemate kuritegude puhul ning määratakse muid mõjutusvahendeid. Kergemaid kuritegusid sooritanute «õigele teele» juhtimine on kindlasti edukam kui raskete või korduvate kuritegude sooritajate puhul.»

Ka psühhiaater märkis, et laste puhul on alati kõige tulemuslikumad ennetavad meetmed. «Lapse ühiskonnasõbralikuks kasvamise eelduseks on tema kogemused varasest lapsepõlvest selle kohta, et tema keskkond hoolib temast, esitab jõukohaseid nõudmisi ning teda kui inimest väärtustatakse. Kui probleemid on juba tekkinud, siis peaks sekkuma nii vara, kui võimalik ja alustada tuleb ikka lapsele/noorukile hooliva ning võimete- ja vanusekohase keskkonna loomisest,» lausus Susi.

«Siia kuuluvad nii vanemate toetamine ja (väärikust toetav) sotsiaalabi kui ka koolikorralduslikud võtted, vabaajategevused. Mõjutusvahendid peaksid praktikas sama hästi olema korraldatud, kui hästi on nad erinevates õigusaktides kirja pandud,» rõhutas ta samas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles