Kui Suurbritannias määras kohus kahele mehele nelja aasta pikkuse vanglakaristuse selle eest, et nad Facebookis mässule ärgitasid, ehkki keegi sellega kaasa ei läinud, siis Eestis sellist karistuspraktikat veel pole.
Eestis pole kedagi mässule õhutamise eest karistatud
17. august 2011, 17:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast pronksööd karmistati karistusseadustikus paragrahvi massilise korratuse organiseerimise kohta, nii et see võimaldab nüüd karistada sellise tegevuse eest ühe- kuni viieaastase vangistusega, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus. Selline sõnastus kinnitati seadusse 2009. aasta sügisel.
«Uuendatud sõnastusega paragrahvi pole veel praktikas kordagi kasutatud, seega ei ole võimalik selles osas täpsemat hinnangut anda, ka ei ole koosseisu sel põhjusel veel eraldi analüüsitud,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Valdek Laur.
«Niinimetatud massilise korratuse organiseerimise paragrahv oli karistusseadustikus ka varem, küll aga sai seda peale pronksiööd täiendatud ja karmistatud,» täpsustas ta samas.
«Massilise korratuse organiseerimisele lisandusid karistatavate tegudena ka selle ettevalmistamine ja üleskutse osalemisele, lisaks karmistati selle teo eest ette nähtud karistust – varasema 1-5 aasta asemel 3-8 aastat vangistust,» lisas Laur.
Lisaks on karistusseadustikus paragrahv 236, mille kohaselt saab isikut karistada Eesti Vabariigi vastaste kuritegude toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.