Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusele riigikogu otsuste eelnõud, mis näevad järgmisel aastal ette üle 200 Eesti kaitseväelase osalemise rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
Järgmisel aastal osaleb välismissioonidel üle 200 Eesti kaitseväelase
17. august 2011, 18:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Afganistan endiselt suurim välismissioon
Eesti kaitseväe suurimaks välismissiooniks jääb endiselt NATO vägede koosseisus Afganistanis tegutsemine, kus eelnõu kohaselt teenib järgmisel aastal pidevalt 160-165 kaitseväelast.
Somaalia rannikul toimuva Euroopa Liidu piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta
jätkaks Eesti eelnõu kohaselt järgmisel aastal osalemist kuni 15-liikmelise laevakaitsemeeskonnaga. Meeskonna peamiseks ülesandeks on kaitsta Somaalia ranniku lähedal liikuvaid kaubalaevu, eelkõige Maailma Toiduprogrammi aluseid piraatide rünnakute eest.
NATO juhitud Kosovo julgeolekutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus jätkaks Eesti eelnõu kohaselt osalemist kuni kolme staabiohvitseri ja -allohvitseriga.
Ohvitserid hakkavad liibüalasi Gaddafi eest kaitsma
Iraagis jätkaks kaitsevägi osalemist NATO Iraagi väljaõppemissioonis (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I) kuni kolme staabiohvitseriga. NTM-I peamiseks ülesandeks on Iraagi väljaõppeasutuste jälgimine ja nõustamine.
Lähis-Idas ÜRO sõjalisel vaatlusmissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision
Organization) jätkaks Eesti 2012. aastal osalemist kuni kolme kaitseväelasega. UNTSO sõjaliste vaatlejate ülesandeks on jälgida rahukokkulepete kinnipidamist Lähis-Idas ning hoida ära konfliktide eskaleerumist, samuti aidata teisi piirkonnas paiknevaid ÜRO missioone.
Liibüas läbiviidava NATO õhuoperatsiooni staapi Napolis plaanitakse saata kuni kaks õhuväe staabiohvitseri. ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel läbiviidava operatsiooni «Unified Protector» eesmärgiks on tsiviilisikute kaitsmine Gaddafi režiimi eest ning lennukeelutsooni ja relvaembargo tagamine.
Bosniast ja Hertsegoviinast tullakse ära
Lisaks tavapärastele mandaatidele saadeti täna kooskõlastusringile ka riigikogu otsuse eelnõu Eesti kaitseväe osalemiseks järgmisel aasta esimeses pooles NATO reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus kuni 55 kaitseväelasega. Eesti panustaks NRFi ühe mereväe miinijahtijaga ning vajadusel ka kuni 10-liikmelise tuukrimeeskonnaga.
Järgmisest aastast lõpetab kaitsevägi osalemise staabiohvitseridega Euroopa Liidu juhitaval operatsioonil Bosnias ja Hertsegoviinas, kuna julgeolekuolukord piirkonnas on normaliseerunud.
Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja kaitseliidu jaoks.