Ilves: olin 2009. aastal eelarvekärbete pealesuruja

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Presidendikandidaatide debatt Vikerraadios.
Presidendikandidaatide debatt Vikerraadios. Foto: Toomas Huik

President Toomas Hendrik Ilves kinnitas, et 2009. aasta lõpus aitas ta erakondadel hädavajalikes eelarvekärbetes kokku leppida, kutsudes selleks parteide esindajad enda juurde.

«President ei ole täitevvõimu juht ega ka aruandekohustuslik riigikogu ees. Seetõttu võiks president märgatavalt aktiivsem olla mitte post factum, vaid ka ise seadusi algatades – riigikogulaste ja erakondade esindajatega rääkides, neid veendes,» ütles Tarand Vikerraadios presidendivalimiste debatis. 

Seepeale rääkis Ilves, et ehkki selle kohta pressiteateid ei saadetud, aitas ta 2009. aasta lõpus erakondadel eelarvekärbetes kokku leppida.

«2009. aasta lõpus, kui erakonnad ei suutnud eelarvekärpeid kokku leppida, siis kutsusin ma erakondade esindajad Kadriorgu ja nad istusid seal, kuni leppisid omavahel kokku,» rääkis Ilves. «Nii et Teie olite eelarvekärbete garant?» küsis seepeale saatejuht Lauri Hussar. «Ma ei tahaks seda sõna kasutada. Olin eelarvekärbete pealesuruja. Ma lihtsalt ütlesin, et kui te siin ei suuda seda teha, on meil väga suur probleem. Ja nii kokkulepeteni jõuti, kuigi me ei saatnud selle kohta pressiteadet.»

Ilves rõhutas, et kindlasti pole kõik tema kohtumised erakondade esindajatega olnud alati kõige sõbralikumad, aga sageli on nendel jõutud vajaliku selguseni ning ei saa lähtuda vaid sellest, et pressiteadet pole saadetud, otsustamaks, et president pole poliitikutega läbi räägitud.

Presidendi roll raamidesse

Oma viie aasta töö saavutustest rääkides pidas Toomas Hendrik Ilves kõige olulisemaks natuke abstraktset ülesannet viia presidendi roll nendesse raamidesse, mis sellele põhiseaduses on pandud. «Mul on veendumus, et presidendi roll on Eesti põhiseaduse poolt ette nähtud üsna tagasihoidlik – ta pole poliitiline figuur, kes kogu aeg käib ringi, manitseb ja kritiseerib ning kasutab vabariigi aastapäeva kõnet, et valitsusele lajatada,» sõnas Ilves.

«President on põhiseaduse kaitsja, kes on selleks, et seista populistlike või põhiseadusega vastuollu minevate seaduste vastu, mis võivad ette tulla – ja neid on olnud. Pean enda kohuseks nende seaduste vastu astuda, mis riivavad põhiseadust, mis toob kaela rahva ja ajakirjanduse pahameele,» rääkis president.

«Minu teine põhilähenemine on see, et tugev demokraatia saab olla vaid siis, kui meil on tugev kodanikuühiskond. Me ei pea sõltuma nendest, kes parajasti võimul, et oma eluga ise toime tulla,» jätkas Ilves.

Indrek Tarand lisas ka oma arvamuse: «Olen nõus, et presidendi roll ei ole lajatada 24. veebruaril valitsusele ilmaasjata, küll aga lajatada asja eest!»

Ilves märkis, et tema hinnangul läks varem valitsuse esindajate personaalne kritiseerimine kohati põhiseaduslikest raamidest välja. Tarand ei suutnud aga selle kohta konkreetseid näiteid meenutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles