Islandi välisministrid: väikeriigid saavad väärtuspõhiselt käituda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Islandi välisminister Össur Skarphedinsson.
Islandi välisminister Össur Skarphedinsson. Foto: Reuters / Scanpix

Islandi endine välisminister Jón Baldvin Hannibalson ja praegune välisminister Össur Skarphéðinsson kinnitasid täna Tallinnas rahvusvahelisel välispoliitikakonverentsil, et väikeriigid saavad väärtuspõhist poliitikat ajada kuna neid ei kammitse suurriikidele omased huvid.

Eesti taasiseseisvumise ajal Isalndi välisministri ametit pidanud Hannibalsoni sõnul astusid Eesti ja Balti riigid oma vabaduspüüdlustega nii Mihhail Gorbatšovi kui ka lääneriikide vastu. Tema hinnangul oli Baltimaade taasiseseisvumine NSVL-i lagunemise algus.

Islandlase sõnul olid lääneriigid Gorbatšovi liiga palju investeerinud ning vajasid tema nõusolekut mitmeks olulises ja suures küsimuses, mida peeti Baltimaade taasiseseisvumisest tähtsamaks. Nendeks olid külma sõja lõpetamine, Saksamaa taasühinemine ja NATOsse jäämine ning toetus Iraagi ründamiseks ja Lahesõja alustamiseks.

«Kõik see sõltus Gorbatšovist, tema positsioone ei tohtinud kõigutada, ähvardati, et muidu tulevad halvad vanameelsed ja taastavad eelnenu. Paljud arvasid, et putš teravdab taas külma sõja või viib isegi «kuuma» sõjalise konfliktini,» meenutas Hannibalson.

Tema sõnul sai Island esimesena Eesti iseseisvuse taastamist tunnistada, sest neile olid universaalsed väärtused huvidest olulisemad.

«See, et Island on väike, võib-olla tähtsusetu riik kaugel kõrgel põhjas, annab meiel väga hea ülevaate toimuvast,» naljatles ta. Hannibalsoni sõnul tundis Island Eestiga solidaarsust ning on soovinud luua demokraatlike väikeriikide koalitsiooni, et ühiselt väärtuste olulisust suurriikidele meenutada.

«Eesti on täna, 20 aastat hiljem just selline riik – õpikunäide edukast demokraatlikust väikeriigist,» kiitis Islandi endine välisminister.

Islandi praegune välisminister Össur Skarphéðinsson märkis, et väiksed riigid suudavad muutusi esile kutsuda siis kui seljad kokku lüüakse.

Ta rõhutas, et Eesti taasiseisvumist tunnistades tegutses Island oma majanduslike huvide vastu, sest samal ajal käisid NSVL-iga läbirääkimised kala- ja naftakaubanduse üle.

«Meie tegu, Eesti taasiseseisvumise tunnustamine, oli kõrvakiil maailma mõjukuselt teisele riigile. See oli meie majanduslike huvide vastu , kuid see oli ainuõige tegu,» ütles ta. Tema sõnul oli see demokraatia ja õigluse printsiibi väljendus, millel meie ühiskonnad põhinevadki. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles