Samost: 20. augusti tähendus on muutunud tänu Ilvesele

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves «Vabaduse laulul».
President Toomas Hendrik Ilves «Vabaduse laulul». Foto: Raigo Pajula/Postimees

Ajakirjanik Anvar Samosti sõnul on viimaste aastate jooksul rahva seas täielikult muutunud suhtumine 20. augustisse ning seda suuresti tänu president Toomas Hendrik Ilvesele.

«Kuus või seitse aastat tagasi tähistati seda päeva väga kitsalt ja veel mõnda aeg enne seda oli suur vaidlus, kas see päev on üldse lipupäev. Seda kutsuti edgaripäevaks,» rääkis ajakirjanik Anvar Samost Raadio2 saates «Olukorrast riigis». Ajakirjaniku hinnangul on selle päeva taju avalikus teadvuses viimase kuue aasta jooksul täielikult muutunud.

«Suurima panuse sellesse, et selle päeva tähendus on muutunud nii kiiresti, ongi Ilvesel, kes on teinud väikseid, aga tundub, et tulemusrikkaid samme selle päeva tähenduse uuendamisel,» sõnas Samost.

Kaassaatejuhi, ajakirjanik Kalle Muuli arvates mõjutas esimestel aastatel 20. augusti tähistamist selle ajalooline taust. «Selle taustaks on 1991. aasta 20 augustit iseloomustanud juriidilised vaidlused selle üle, mis riigi me taastame, kas me taastame või kuulutame välja, kas tegu on teise või kolmanda riigiga,» selgitas ta. Ta lisas, et tol ajal olid need nüansid kohutavalt tähtsad ning oli palju Eesti Kongressi ja Komitee poliitikuid, kes neid detaile väga oluliseks pidasid.

«Sellest, et tegu oli taastamisega ja selle kulutas välja ülemnõukogu, mis ei olnud puhtalt Eesti kodanike valitud ja mille päritolus võis juriidilisi nüansse näpuga järgi ajades tekitada kahtlusi, tekkis ka suhtumine, et see päev ei ole eriti tähtis,» lisas ta. Oma mõju taasiseseisvumispäeva suhtumisse oli Muuli hinnangul ka selles, et president Lennart Meri suhtus 20. augusti tähistamisse skeptiliselt.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles