Kerged haiguslehed ärritavad ettevõtjaid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

«Kui majandusel läheb kehvemini, tekib haigeid juurde ja see on tööandjale veel suurem surve. Esiteks pole inimest tööl ja teiseks peab tööandja veel selle kinni ka maksma.»


Selliste sõnadega kommenteeris Tallinna Külmhoone juht Kuldar Leis haigekassa ühte kriisiplaani – panna töötaja esimeste haiguspäevade kulude katmine ettevõtja õlgadele.



Nimelt selgus eelmisel neljapäeval, et haigekassa järgmise aasta eelarves haigutab ligi miljardikroonine auk. Seega tõttas haigekassa nõukogu kiiresti otsima variante, kust kokku hoida.



Teised kaks varianti näevad ette töötaja omavastutuse suurenemist ja haigushüvitise vähenemist. «Arvan, et pigem võiks hüvitatav osa väheneda,» pakkus Leis, kelle sõnul sunniks see inimesi oma tervise eest rohkem hoolt kandma.



Ka Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük märkis, et kuna haiguslehte saab liiga kergelt, siis tihti kuritarvitatakse seda. Temagi sõnul peaks töötaja tundma suuremat vastutust, et olla terve. Samas nentis firmajuht, et ka ettevõtjad peaksid soodustama töötajate tervislikke eluviise – olgu see ravituusik või spordiklubi.



«Mina olen seda igal juhul valmis tegema,» märkis Kruustük. «Ja tööd tuleb teha töö ajal, mitte nagu Nõukogude ajal, et nädalavahetusel tehti kõvasti tööd ja esmaspäeval tuldi tööle jalgu järele vedades.»



Haigekassa pakutud säästuettepanekutest ei osanud Kruustük aga sobivat leida. «Võib-olla peaks olema veel neljas või viies variant,» pakkus ta.



Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis tunnistas, et kuna tegemist on värske ettepanekuga, pole nad ametlikku seisukohta veel kujundanud. «Eks need probleemid on nii töötajail kui ettevõtjatel,» viitas ta haiguslehtede sagedasele võtmisele. «Selles mõttes peaks inimese omavastutus olema suurem.»



Teine küsimus on Kriisi sõnul, kui palju võiks ettevõtja haigekassalt koormust üle võtta: «Praegu on välja käidud, et ettevõtja maksab 60 protsenti töötaja palgast. See on mõistlikum lähenemine kui 80 protsenti, mida haigekassa hüvitab.»



Kriisi sõnul on veel hulk küsimusi, mis vajavad lahendamist. Kui mingit kindlustusmehhanismi ei teki, võib see hüvitus olla tema hinnangul paljudele ettevõtetele suureks koormuseks. Lisaks tahaks firmad, et haigus- ja hoolduspäevade võtmine muutuks paindlikumaks.



Tartu perearsti Eva Loskiti sõnul tuleks haigekassa makstavaid hüvitisi kindlasti vähendada. «Eelkõige on see raha ikkagi mõeldud haiguste diagnostikaks ja ravimiseks, mitte saamata jäänud tulu kompenseerimiseks,» osutas ta.



Ühe lahendusena nägi Loskit seda, et tööandjal oleks kohustus haiguspäevad kompenseerida. Kuid ka inimese omavastutuse osa peaks tema hinnangul suurem olema.



«Praegu on nii, et inimene tuleb perearsti juurde, tal on kerge köha või seljavalu, võtab haiguslehe ja tegelikult tuleb välja, et töötab sel ajal kuskil mujal. Inimestel on ikka selline ettekujutus nagu Nõukogude ajal, et tervis on riigi oma,» rääkis perearst. «Kolm päeva võiks olla minu meelest see aeg, mil inimene saaks olla ilma arsti tõendita kodusel ravil.»



Haigekassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Maret Maripuu rõhutas, et haigekassa ettepanekute taga pole veel mingeid arvutusi ega analüüse. «See oli ka põhjus, miks teine lugemine katkestati ja miks 19. detsembril toimub uus nõukogu koosolek,» märkis ta.



Endise sotsiaalministri, sotsiaaldemokraat Eiki Nestori hinnangul peaks tööandjal olema kohustus jätkata töötaja esimestel haiguspäevadel talle palga maksmist.



Ülejäänud kahte varianti – suurendada töötaja omavastutust või vähendada hüvitisi – ei pidanud Nestor üldse õigeks. «Minu seisukoht on lihtne: töötaja omavastutuse määr on niigi Eestis maksimaalne. Kuid sellised muudatused vajavad arutamiseks rohkem aega.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles