Kaitseminister Mart Laar saatis Eesti Päevalehe teatel pärast kaitseministeeriumis toimunud tulistamist Eesti Üliõpilaste Seltsi siselisti kirja, milles ta lubas, et «Eesti riigi ründajad lastakse maha ja seda garanteerin ma ka edaspidiseks.»
Laar: Eesti riigi ründajad lastakse maha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Laar ütles Postimees.ee’le, et ta mõtles oma ütlusega seda, et toimunud asjaoludel lastakse Eesti riigi ründaja maha.
«Kaitseministeeriumisse on tunginud mees, kes tulistab tapmise eesmärgil kaitseliidu valverühma liikmeid, politseinikke ja temaga rahumeelseid läbirääkimisi pidada üritavaid eriüksuslasi – sellistel asjaoludel lastakse Eesti riigi ründaja maha,» selgitas Laar. «Just seda, ei rohkem ega vähem ma ka silmas pidasin.»
Laari sõnul ei saa kirjutatust välja lugeda soovi politseile mingeid korraldusi jagada.
«Seda ei võimalda ka Eesti seadused. Meie korrakaitseorganid saavad oma ülesannetega kaitseministri või mõne teise poliitiku sekkumiseta suurepäraselt hakkama,» kinnitas ta.
Laari hinnangul ei saa ka erakirjavahetuses avaldatud mõtteid võtta «kirjaliku avaldusena».
«Antud juhul on kahjuks tegemist inimeste erakirjavahetuses nuhkimise ning selle alusel meelevaldsete järelduste esitamisega,» väitis ta. «Inimeste erasfääri tungimine ja saadud informatsiooni esitamist on kahjuks maailmas mujalgi toimunud, tegemist on väga kahetsusväärse juhtumiga.»
Laari selgituste kohaselt ei kasutata erakirjavahetuses alati täislauseid ega pikki põhjendusi, sest sinu kaaslased saavad niikuinii aru, mida sa ütelda tahad, kuna nad on varasema kirjavahetuse ning üldise taustaga kursis.
Laar polnud aga nõus oma kirju avalikkusega jagama, sest «erakirjade edasisaatmine pole asi, millega ma tegelen».
Laar rõhutas, et kaitseminister ja ükski teine poliitik pole andnud korraldust kedagi tappa.
«Sissetungija avas vaatamata korduvatele katsetele temaga ühendusse astuda tule politsei pihta, tabades neist kahte, keda surmast päästis vaid erivarustus,» sõnas ta. «Politsei tegi kõik endast sõltuva, et olukord inimohvriteta lahendada. Kas oleks tõesti olnud parem, kui lisaks sissetungijale oleks surma saanud ka mõni kaitseministeeriumi töötaja või politseinik?»
«Olen veendunud, et Eesti politsei ja teised volitatud asutused tegutsesid konflikti lahendamisel tõeliselt professionaalselt ja olid oma ülesannete kõrgusel,» lisas ta.
Täna Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba juures totalitarismiohvrite mälestusürituse järel ajakirjanike küsimustele vastates märkis Laar, et tema erakirjade lõikude avalikuks tulemine ei mõjuta tema jätkamist ministriametis või IRL-i esimehena.
Umbusaldamine on asi, mis Laari hinnangul ministreid alatasa ävardab, kuid ise tagasi astuda ta ei kavatse. Ta kinnitas ajakirjanikele, et tagasiastumine oleks tulnud kõne alla siis, kui Drambani rünnak oleks lõppenud mõne ministeeriumi töötaja või politseiniku raskete vigastuste või surmaga. Ka ei mõjutavat tekkinud skandaal Laari otsust, kas kandideerida uuesti IRL-i esimehe ametisse või mitte.
11. augusti pärastlõunal tungis 1954. aastal sündinud Eesti kodanik Karen Drambjan relvastatuna kaitseministeeriumi hoonesse ja avas seal tule. Prokuratuur kinnitas, et Drambjan sai surma politseinikega puhkenud tulevahetuse käigus. Üks politseinikest sai tulevahetuses väiksemaid kriimustusi, rohkem vigastatuid ei olnud.