Tänavuste riigieksamite keskmistel tulemustel põhinevast koolide pingereast selgub, et võrreldes mulluse aastaga tõusid enim väikesed koolid, kus sattus olema väga heade õpilastega klass, aga tõusuteed jätkas ka mitu vene õppekeelega kooli nii Tallinnas kui Ida-Virumaal.
Üks suuremaid tõusjaid koolide eksamitulemuste pingereas oli Jõelähtme valla Loo keskkool – Tallinna külje all asuv 300 õpilasega kool kerkis mulluselt 144. kohalt 61. kohale. «Eriti hea meel oli kirjandi tulemuste üle – oleme 13. kohal ja tegime ära näiteks Gustav Adolfi gümnaasiumile ja inglise kolledžile,» rõõmustas üks kooli tänavusest 25 lõpetajast Riinu Raasuke. «Meil oli ka tõesti hea emakeele õpetaja, Ebe Talpsepp, kes suutis meid kõiki kirjutama panna.»
Loo keskkooli seekordne lend oli 1987. aastast tegutsenud kooli ajaloo suurim. «Eelmises lennus oli vaid 14 lõpetajat ja mõni väga nõrk tõmbas ka üldtulemuse alla,» arutles Raasuke, kes asub nüüd õppima Tartu Ülikoolis.
Vene kool kerkis viiendaks
Loo kooli direktori Ants Rebase sõnul järgneb nüüd mõni aasta mõõnaaega – järgmised klassid on kuni poole väiksemad kui tänavune –, aga selle peaks üle elama, sest edasi on klassides juba tunduvalt rohkem õpilasi. «Kui maakoht on arengus, siis on mõtet kaugemale ette vaadata, et mitte hakata mõne aja pärast uut struktuuri üles ehitama,» ütles Rebane.
Jõelähtme abivallavanema Priit Põldma sõnul ei ole nende valla rahvaarv siiani nii suure hooga kasvanud nagu mõnes teises Tallinna lähivallas, kuid sada elanikku tuleb aastas ikka juurde. «Perspektiivi ja optimismi jagub meil kõigile oma valla kolmele koolile ning me ei kipu Loo kooli gümnaasiumiosa sulgema,» kinnitas Põldma. 1980. aastate lõpus eriprojekti järgi valminud Loo koolimaja sai kaks aastat tagasi täiesti uue ilme. «Lisajuurdeehitust me veel ei teinud, aga ka see projekt on olemas,» märkis abivallavanem.
Suurte tõusjate seas oli teisigi väikekoole, kuid nende kõigi edasine saatus ei paista nii roosiline kui Loo koolil. Venekeelse Keila ühisgümnaasiumi 18 lõpetajat suutsid eksamitulemuste järgi tõsta oma kooli suures pingereas koguni 112 koha võrra, aga see paarisaja õpilasega kool võtab veel vaid sel ja tuleval sügisel vastu uue 10. klassi.
«Tänavune klass oli tõesti väga hea – viis kulda ja üks hõbemedal,» ütles Keila ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Nadežda Lisovskaja. «Praegune 9. klass, kes jõuab gümnaasiumi tuleval aastal ja lõpetab meie kooli viimase lennuna 2015. aastal, tuleb samuti väga tugev,» uskus õppealajuhataja.
Vene koolide kohad koolide üldtabelis kerkivad juba mitmendat aastat. Lausa viiendale kohale tõusis mullune üheteistkümnes Tallinna humanitaargümnaasium. Inglise keele süvaõppega kooli direktori Luule Kösleri sõnul on edu saladus lihtne: «Tublid õpilased, kellel on tugev motivatsioon, ja õpetajate kollektiiv muutub meil väga vähe.»
Kösleri sõnul pole kool selleks midagi eraldi ette ei võtnud, et pingereas kõrgele kohale tõusta. Ta tõdes siiski, et viimastel aastatel on kool võtnud südameasjaks tõsta matemaatikaõpetuse taset. «See oli valus küsimus, oleme paar aastat matemaatikaga tegelenud. Ja tulemuse üle oli meil tõeliselt hea meel,» viitas ta tänavusele keskmisele hindele 76,4, mis on ligi kümme punkti võrra parem tulemus kui mullu.
Järjepidevalt on oma kohta parandanud ka Tallinna Linnamäe vene lütseum. Kooli direktori Sergei Garanža sõnul võiks nad võtta vastu ka kolm-neli klassitäit gümnasiste, kuid piirduvad taset hoides vaid kahe paralleelklassiga ning utsitavad õpilasi juba varakult keskenduma ainetele, mis rohkem huvi pakuvad ja mida tulevikus enim vaja. «Alustame sellega juba kaheksandas klassis – kes vajab rohkem matemaatikat, õpib seda ainet süvendatumalt, kes eelistab bioloogiat, valib rohkem seda,» ütles Garanža. «Tunniplaani koostamise muudab see keerulisemaks, aga õpilastel peab olema võimalik valida.»
Inglise kolledž kukkus
Ülisuure hüppe on tabelis teinud Kohtla-Järve kesklinna gümnaasium, mis kerkis lausa 110 kohta, mulluselt 147. kohalt 37.-le. Kooli õppealajuhataja Larissa Kravtsova sõnul on nende kool näidanud häid eksamitulemusi alates 2005. aastast. «Kuigi aastad pole ühesugused, lapsed ja lennud on erinevad, osalevad meie lapsed pidevalt vaimsetes mängudes, olümpiaadidel ja seda edukalt, võites mitte ainult Eestis, vaid ka näiteks Moskvas,» ütles Kravtsova.
Muutusi toimus ka koolide pingerea tipus. Üllatavaimaks neist on vast Tallinna inglise kolledži kukkumine mulluselt neljandalt kohalt kaheksandaks. Kolledži direktori Toomas Kruusimäe sõnul selgitab seda asjaolu, et osa nende helgemaid päid läbis rahvusvahelise õppe ega teinud seetõttu riigieksameid, osa õpilasi aga ei suutnud oma võimeid eksamil täielikult realiseerida.
Kui vaadata õppeaineti, siis enim langes inglise kolledži tulemus eesti keeles – emakeele kirjandi keskmine hinne on 72 punkti ehk 9,69 punkti võrra vähem kui mullu.
Kruusimäe sõnul on selline langus üllatus. «Tegemist on erakordselt ebameeldiva olukorraga õpilaste jaoks, sest jälgides õpilaste edasijõudmist gümnaasiumiastmel, ei ennustanud miski sellist tulemust,» märkis ta.