Väikekoolid olid eksamitulemuste edetabelis ka suurimad kukkujad

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevalmistused eesti keele riigieksamiks.
Ettevalmistused eesti keele riigieksamiks. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Paljudes väikestes koolides sõltub riigieksamite edukus sellest, kui motiveeritud klass parasjagu lõpetab. Nii hindas mitu direktorit oma tänavusi lõpuklasse lihtsalt nõrgaks, mistõttu ei pidanud üllatavaks ka sajakohalist langust pingereas.



«See oli ootuspärane,» sõnas Puhja gümnaasiumi direktor Heiki Rokka, kui kuulis, et kool on riigieksamite pingereas langenud mulluselt 97. kohalt 197.-le ehk täpselt sada kohta. «Kui võrrelda eelmise aastaga, siis toona me jälle sada kohta tõusime – lihtsalt eelmisel aastal oli meil ääretult tugev lend, kes tegi hea tulemuse,» põhjendas direktor. «Selle aasta lend ei koosnenud nii võimekatest õpilastest.» Mullu lõpetas kolm abiturienti Puhja kooli kuldmedaliga, kuid sel aastal saadi vaid üks hõbe.

Rokka tunnistas, et kuigi 197. koht teeb koolile muret, nemad parema meelega selliseid pingeridu üldse ei koostaks. «Kuna me võtame kooli õppima kõik, kel on vähemalt rahuldavate hinnetega põhikooli lõputunnistus, ja mingisugust konkursisõela meil ei ole, siis ei saa me ka väga kõrgeid ootusi luua,» märkis Rokka.

Kõige kõrgemalt kukkus Friedebert Tuglase nim Ahja keskkool. Eelmisel aastal saavutasid nad 95. koha, tänavu alles 231. koha. Ent 136-kohalisele langusele on hea seletus. «Eelmisel aastal polnud meil kaheteistkümnendat klassi. Meil sooritasid ainult üheteistkümnenda klassi lapsed geograafiaeksami ja nad tegid väga head tulemused,» rääkis Ahja keskkooli direktor Katrin Jõgeva.

Direktor meenutas, et sel kevadel lõpetas gümnaasiumi viis last ning nende tulemused olid keskmised. «Meil on väike koht ja paljud lähevad Tartusse,» põhjendas Jõgeva. Seetõttu pannakse kooli gümnaasiumiosa lähiajal üldse kinni.

Suur langeja oli ka Tapa vene gümnaasium, mis kukkus 122 kohta. Tähelepanuväärselt kukkus allapoole ka Tallinna ühisgümnaasium – 80 kohta.

Suurimad tõusjad ja langejad

   Tõusjad
• Keila Ühisgümnaasium tõusis 112 kohta, 2011. aastal 73. koht, 2010. aastal 185. koht
• Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium 110 kohta, 2011. aastal 37. koht, 2010. aastal 147. koht
• Tarvastu Gümnaasium 102 kohta, 2011. aastal 135. koht, 2010. aastal 237. koht
• Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal 94 kohta, 2011. aastal 106. koht, 2010. aastal 200. koht
• Loo Keskkool 83 kohta, 2011. aastal 61. koht, 2010. aastal 144. koht
• Lasnamäe Vene Gümnaasium 82 kohta, 2011. aastal 52. koht, 2010. aastal 134. koht
• Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium 79 kohta, 2011. aastal 69. koht, 2010. aastal 148. koht
• Kunda Ühisgümnaasium 75 kohta, 2011. aastal 39. koht, 2010. aastal 114. koht
• Tallinna Laagna Gümnaasium 71 kohta, 2011. aastal 109. koht, 2010. aastal 180. koht
• Tsirguliina Keskkool 71 kohta, 2011. aastal 120. koht, 2010. aastal 191. koht
   Langejad
• Friedebert Tuglase nim Ahja Keskkool langes 136 kohta, 2011. aastal 231. koht, 2010. aastal 95. koht
• Tapa Vene Gümnaasium 122 kohta, 2011. aastal 235. koht, 2010. aastal 113. koht
• Jõhvi Gümnaasium (Viru Vangla) 110 kohta, 2011. aastal 178. koht, 2010. aastal 68. koht
•Puhja Gümnaasium 100 kohta, 2011. aastal 197. koht, 2010. aastal 97. koht
• Karjamaa Gümnaasium 83 kohta, 2011. aastal 186. koht, 2010. aastal 103. koht
• Tallinna Ühisgümnaasium 80 kohta, 2011. aastal 156. koht, 2010. aastal 76. koht
• Tabasalu Ühisgümnaasium 79 kohta, 2011. aastal 172. koht, 2010. aastal 93. koht
• Tallinna 53. Keskkool 76 kohta, 2011. aastal 158. koht, 2010. aastal 82. koht
• Kiviõli 1. Keskkool 75 kohta, 2011. aastal 173. koht, 2010. aastal 98. koht
• Pelgulinna Gümnaasium 74 kohta, 2011. aastal 179. koht, 2010. aastal 105. koht

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles