Kuigi Eesti elanikud hindavad abielu kõrgelt, ei kipu nad enam kooselu ametlikult registreerima ning ka riik ei pea seda oluliseks.
Riik ei hakka abiellu meelitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi analüüs näitas, et ühiskonnas hinnatakse abielu kõrgelt: 85 protsendi küsitletute hinnangul toetab abielu traditsioonide püsimist ja 70 protsendi arvates on see kõige parem viis partnerile oma pühendumust tõestada.
Abielu juures peetakse oluliseks turvalisust ning eeskätt hinnatakse seda kõrgelt laste saamise korral: kolmveerand küsitletutest nõustus, et abielu pakub vaba kooseluga võrreldes suuremat kindlustunnet nii laste saamisel kui kasvatamisel.
Samas väheneb registreeritud abielude arv aasta-aastalt märgatavalt ning üha enam on paare, kes elavad aastaid koos ilma seda ametlikult vormistamata. Pidevalt väheneb ka abielust sündinud laste osakaal, ulatudes 2007. aastal 42 protsendini, võrrelduna 1989. aasta 75 protsendiga.
Saab ilma hakkama
«Igapäevases elus saadakse ilma registreerimata hakkama,» tõi sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Mari Kalkun välja peamise põhjuse, miks abiellumiste arv on vähenenud. «Eestis on paljud riiklikud tagatised indiviidipõhised, kui paljudes teistes riikides on näiteks mõnede toetuste saamise eelduseks abielu.»
Kalkun lisas, et riik aktsepteerib inimeste valikuid ning seetõttu ei ole isegi algatatud arutelusid teemal, kas ja kuidas suurendada vabas kooselus olevate paaride registreerimist.
«Inimesed ootavad, et riik ei sekkuks nende valikusse, vaid tunnustaks nende valikut ja pakuks tagatisi eri kooselu vormide puhul,» lisas sotsiaalministeeriumi analüütik Andra Reinomägi.
«Pigem on riigi huvi, et noored teeksid oma valiku teadlikult, olles kursis seadustega,» täiendas sotsiaalministeeriumi analüütik Liina Järviste.