Muinsuskaitse ei luba riigikohtul Toomemäelt mälestisi teisaldada

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus loodab suurema maja saada Tartusse alale, mida kavandati 1990. aastatel Eesti Rahva Muuseumi asukohaks, ent kuhu muuseumi siiski ei ehitatud. Puithooned aadressil Liivi 3 (esiplaanil) ja Liivi 5 on aastaid olnud arhitektuurimälestistena kaitse all.
Riigikohus loodab suurema maja saada Tartusse alale, mida kavandati 1990. aastatel Eesti Rahva Muuseumi asukohaks, ent kuhu muuseumi siiski ei ehitatud. Puithooned aadressil Liivi 3 (esiplaanil) ja Liivi 5 on aastaid olnud arhitektuurimälestistena kaitse all. Foto: Margus Ansu

Muinsuskaitseamet ei pea võimalikuks riigikohtu uue hoone ehitusele ette jäävate kaitsealuste majade teisaldamise taotlust menetledagi, sest nende hinnangul pole mälestised praeguses keskkonnas ohus.

Riigikohtunikele jääb nende praegune maja Toomemäel kitsaks. Sobivat asukohta on otsitud juba aastaid, kuid lõpuks leiti, et kõige parem oleks jääda ikkagi Toomemäele ning ehitada suurem ja uhkem hoone Liivi, Näituse, Baeri ja Veski tänava kvartalisse. Sellele jäävad ette aga Liivi tänav 3 ja 5 asuvad muinsuskaitsealused majad, mille riigikohtu esimees Märt Rask soovitas teisaldada.

Kultuuriministeerium konsulteeris selles küsimuses muinsuskaitseametiga ning vastas, et seadus ei luba seda teha.

Muinsuskaitseseaduse kohaselt võib küll kinnismälestise teisaldada tema algsest asukohast sobivasse asukohta, kui kinnismälestise säilitamine olemasolevas keskkonnas on ohustatud ja teisaldamisega tagatakse kinnismälestise säilimine. Teisaldamise otsustab kultuuriminister muinsuskaitseameti vastava eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel ning kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul. Teisaldamise taotlejaks peab olema mälestise omanik.

«Kultuurimälestiste riiklikus registris on nimetatud ehitismälestiste üldine tehniline seisukord hinnatud rahuldavaks, mida kinnitab ka Teie kirjas osundatud ehitusekspertiis 2009. aastast. Täna ei ole teada ka teisi asjaolusid, mis põhjendaksid mälestise säilimise ohustatust olemasolevas keskkonnas,» teatas kultuuriminister Rein Lang oma vastuses Raskile.

Ta selgitas, et muinsuskaitseametil on õigus otsustada taotluse põhjendatuse üle enne, kui algatatakse mälestiseks tunnistamise või teisaldamise menetlus ning tellitakse eksperthinnang.

«Kuna täna puuduvad hoone omanikul põhjendused mälestise ohustatuse tõendamiseks, leiab muinsuskaitseamet, et taotluse laekudes ei oleks menetluse algatamine antud hoonete teisaldamiseks kehtiva seaduse alusel võimalik,» teatas Lang.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles