Linnad-vallad investeerivad raskele ajale vaatamata

Anu Jürisson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vändra tervishoiukeskus valmib laenuta tänu kontsessioonihankele, mida Vändra rakendas esimesena Eestis.
Vändra tervishoiukeskus valmib laenuta tänu kontsessioonihankele, mida Vändra rakendas esimesena Eestis. Foto: Henn Soodla

Rahandusministeeriumi andmete põhjal laenab enamik Pärnumaa omavalitsusi konservatiivselt, samal ajal kerkib maakonda järjest uusi hooneid majanduslikult keerulisele ajale vaatamata.


Rahandusministeeriumi kodulehel üleeile avaldatud omavalitsuste eelarvete oktoobri aruande järgi on näiteks 49,2 miljoni kroonise eelarvega Vändra alevil 4,5 miljonit krooni võlakohustusi, kuigi ainuüksi sel sügisel alanud tervishoiukeskuse ehituse maksumus võib varasemate arvutuste põhjal küündida 100 miljoni kroonini, kirjutab Pärnu Postimees.

Peale selle on omavalitsus kavandanud, et suudab lähiaastail teha alevisse investeeringuid teisegi 100 miljoni krooni eest. Seda fondide abiga, mis eeldavad omaosalust, milleks alevil tuleks oluliselt suurendada oma laenukoormust.

Vändra alevivanem Toomas Sonts möönis, et enamik investeeringuid sõltub sellest, kuidas õnnestub neile fondidest raha saada, et oma kulud võimalikult madalal hoida.

«Meil on aastaid olnud skeem: enne me ei investeeri, kui ei ole kuskiltki mingigi projektiga raha saanud. Võtame laenu ainult kaasfinantseerimiseks. Oleme rehkendanud, millal paar eelnevat laenu kustub, et laenukoormis ei läheks väga suureks,» rõhutas Sonts.

Kui raha ei ole

Tervishoiukeskus (5000 ruutmeetrit, samuti parklad ja haljastus) on paari tuhande elanikuga Vändrale nii suur projekt, et ületab alevi laenuvõime ilmselt kaks-kolm korda, ja sellist laenu poleks keegi alevile andnud.

Kui fondidest raha ei saa, nagu tervishoiukeskuse puhul juhtus, tuleb midagi kavalamat välja mõelda. Vändra alev kasutas selleks esimesena Eestis kontsessiooni riigihanget.

Sonts kinnitab, et tervishoiukeskus koos hooldusravihaigla, perearstikeskuse, hooldekodu, pesumaja ja morgiga ehitatakse alevisse, ilma et omavalitsus peaks laenu võtma. Laenuvõtmise võimalus jäetakse muude investeeringute tarvis.

«Tegemist on avaliku ja erasektori koostööga, mis tähendab väga lihtsalt seda, et kui mul ei ole raha, lasen erafirmal maja valmis ehitada ja lähen sinna 25 aastaks üürnikuks, pärast seda saan maja endale. Riigihanke võitis see firma, mille üür oli kõige väiksem,» selgitas Sonts. 25 aasta pärast tuleb alevil maksta ehitajale veel 15 miljonit krooni.

Kui palju tervishoiukeskus ehitajale tegelikult maksma läheb, ei tea isegi alevivanem. Ta kinnitab, et igakuine üür makstakse põhiosas kinni teenusest: hooldekodu kohamaksust, SA PJV hooldusravihaigla vooditasust ja perearstide pearahast, mille sisse on arvestatud ruumide renditasu.

Tervishoiukeskusel on võimalik lisatulu teenida morgi, pesumaja ja toitlustamisega, mida pakutakse majast väljapoole, näiteks on soojast lõunasöögist huvitatud läheduses asuvate ettevõtete töötajad.

«Laenukoormus ei ole täna meie jaoks küsimus. Laen on seotud KOIT-kavaga ja Vändra raamatukogu ehitamisega, arvatavasti võetakse see järgmise aasta juunis,» rääkis Sonts.

Peale selle taotleb alev umbes 80 miljonit krooni alevi vee- ja kanalisatsioonitorustike kordategemiseks, projekti omaosaluseks võib kuluda paarkümmend miljonit krooni.

Laenukoormus erineb

Üle 80 miljoni kroonise eelarvega Saarde vallal on rahandusministeeriumi andmeil 1,5 miljonit krooni võlakohustusi, kuid valla pearaamatupidaja Anne Saare sõnutsi see summa järgmisel aastal kasvab, kuna vald peab hakkama spordihoone ehituseks võetud kapitaliliisingut maksma.

«26 miljonit krooni põhiosas tuleb järgneva 20 aasta jooksul Riigi Kinnisvara ASile tagasi maksta ja lõpus väljaostu hind kaheksa miljonit krooni. Nii et spordihoone maksumus tuleb intresside ja muude kuludega kokku alla 60 miljoni krooni,» märkis Saar.

Kui ajakirjanduses palju jutuks olnud Pärnu linn välja arvata, on rahandusministeeriumi andmete põhjal suurem laenukoormus Audru ja Tõstamaa vallal, kus laenude osa ulatub veidi alla poole tuludest.

Audru valla majandusnõunik Siim Suursild ütles, et 36 miljoni kroonisest võlakohustusest ligemale 22 miljonit moodustab Riigi Kinnisvara ASi kasutusliising, mis võeti Lindi uue koolimaja ehituseks.

«Erinevalt Saarde valla spordihoonest ei ole meil Lindi koolimaja väljaostu kohustust ning lepingute ja kehtiva seadusandluse järgi peaks Lindi koolimaja investeering olema tegelikult riigi, mitte valla bilansis, mistõttu rahandusministeeriumi andmed ei kajasta adekvaatselt olukorda,» väitis Suursild.

Üle 80 miljoni kroonise eelarvega Audru valla reaalne kohustuste hulk aastalõpu seisuga on Suursilla väitel kuus miljonit krooni, millele lisandub Riigi Kinnisvara ASile Lindi kooli ehituse finantseerimine pikaajalise renditasu näol.

«36 miljonist kaheksa miljonit krooni on sellist laenuressurssi, mida me ei ole välja võtnud. Meil on pangaga leping nii, et vald saab laenusummad välja võtta vastavalt sellele, kuidas vajadus tekib. Laenuvõimalus on meil päris suur,» selgitas Suursild.

Lavassaare vallavanem Ene Täht kinnitas, et vallal pole ühtegi laenu ja kõikide investeeringute omaosalused kaetakse oma tuludest. Reserv kogunes väiksele vallale seoses AS Tootsi Turba aktsiate müügiga, millest vallale laekus erakorraliselt 4,7 miljonit krooni tulumaksu 2003. aastal.

Samal ajal arvestavad omavalitsused tuleva aasta eelarve koostamisel sellega, et üksikisiku tulumaksu laekub järgmisel aastal vähem ning palgad (mõningate eranditega, nagu näiteks õpetajate või Saarde vallas raamatukogutöötajate omad) külmutatakse.

Tahkuranna vallavanem Karel Tölp nentis, et kokkuhoid tuleb investeeringute arvelt. Tulude kokkutõmbumise ja õpetajate palgakasvu tõttu pidi ta tuleva aasta vallaeelarve tasakaalu saamiseks turgutama seda sel aastal laekuvate tuludega ja investeeringute realt maha tõmbama mitme investeeringutoetuse omaosalused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles