Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsus kasvas aastavahemikul 2001-2007 keskmiselt 8 protsenti aastas, mis paigutab Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas teisele kohale, teatab statistikaamet.
Eesti teaduse kasvutempo annab Euroopas teise koha
3. detsember 2008, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu 27 riigi teadus- ja arendustegevuse (T&A) intensiivsuse kasvu edetabelis oli liidriks Küpros 10 protsendiga. Kolmandal kohal on edetabelis Läti 7 protsendiga.
T&A intensiivsust mõõdetakse T&A kulutuste ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtega ning Eesti silmapaistev T&A intensiivsuse kasv on seda hinnatavam, et see toimus riigi SKP kiire kasvu taustal.
Nii mitmes arenenud tööstusriigis kui ka Euroopa Liidus tervikuna tegi kõnealune näitaja vähikäiku hoolimata sealse SKP tagasihoidlikust kasvust, märgib statistikaamet.
Eesti T&A intensiivsuse absoluutväärtus oli 2007. aastal 1,14 protsenti SKTst, mis oli võrreldav Hispaania, Portugali ja Itaalia vastava näitajaga. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas andis see 16. koha.
Euroopa Liidu keskmine ulatus 2007. aastal 1,83 protsendini. T&A intensiivsuse edetabelit juhivad Rootsi ja Soome, Leedu ja Läti paiknevad vastavalt 19. ja 20. kohal. Viimastel aastatel kõige kiiremat kasvu näidanud Küpros peab ikka veel leppima «punase laterna» osaga.
2007. aastal ulatusid T&A kulutused Eestis 2,7 miljardi kroonini. Võrreldes varasema aastaga kasvasid kulutused 15 protsenti.
Tähelepanuväärne on, et ettevõtetel oli kasvus märgatavam roll - nende T&A kulutuste kasv oli 22 protsenti, mittetulunduslikus sektoris (ülikoolid jt asutused) vaid 9 protsenti.
Ettevõtlussektori kulutused moodustasid mullu juba 47 protsenti riigi T&A kogukulutustest, kuid selles sektoris T&Ale kulutatud tööaja osatähtsus jäi 34 protsendi tasemele. Ettevõtetes tegeletakse ennekõike katse- ja arendustöödega, mis on baas- ja rakendusuuringutest kallimad, oma osa on ka tööjõu hinnaerinevusel.
Eesti puhul on oluline, et kasvutempo ei pidurduks. Uuenduslikkuse allikana on T&A tulevase majanduskasvu alustala.