Hannes Rummi üllatas meediamüra konkursi ümber

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toonane riigikantselei Euroopa Liidu infosekretariaadi juhataja Hannes Rumm  detsembris 2002 euroteavitust tegemas.
Toonane riigikantselei Euroopa Liidu infosekretariaadi juhataja Hannes Rumm detsembris 2002 euroteavitust tegemas. Foto: Peeter Langovits

1. septembrist Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi ametis tööle asuvat endist ajakirjanikku ja riigikogu liiget (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) Hannes Rummi üllatas ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi ümber käinud meediamüra.

«Raske öelda, miks just mina valituks osutusin, kuna Euroopa Komisjoni reeglid on ju sellised, et konkursi tagamaid kandidaatidele ei avaldata, aga loodan, et minu kasuks rääkisid varasem töö Eesti euroliiduga ühinemise eel tehtud teavitustöö valdkonnas,» rääkis Rumm Postimees.ee’le.

Enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga juhtis Hannes Rumm valitsuse euroteavitust, olles aastatel 2001–2004 riigikantselei Euroopa Liidu infosekretariaadi juhataja.

«Mindki üllatas meediamüra konkursi ümber, üks põhjus selleks on vahest Euroopa Komisjoni reeglid, et enne ametlikult teatavaks tehtud otsuseid konkursi käigu kohta infot ei jagata. Eesti väiksuse tõttu oli aga siin mitmetele inimestele konkursi kohta üht-teist teada,» tõdes Rumm.

«Indrek Tarandi kandideerimise kohta lugesin mina ajakirjandusest,» tunnistas Hannes Rumm samas.

Tarand selgitas intervjuus Postimehe nädalalõpulisale Arter 19. augustil, et otsustas ametikohale kandideerida, kuna tal oli andmeid, et peaminister oli pannud veto ühele kandidaadile ja käskinud välisministril esitada «võitev» kandidaat.

«Sedasorti asi pole euroopalik. Ning ma uurisin võimalusi, kuidas bolševistlikku surveavaldust avalikustada. Ainus reaalne võimalus dokumentidele ligi pääseda oli ise kandideerimisvoorust osa võtta,» rääkis Tarand.

«Hannes Rumm ei olnud kindel kohasaaja, sest peaminister Ansip soovis, et sotsiaaldemokraat seda kohta ei saaks. Seepärast sunniti välisministrit esitama Eesti diplomaatide seast «võitev» kandidaat. Ootamatult jõudis lõppvooru aga ka kolmas väga tugev kandidaat, ja see ei olnud mina. Minule teatati kohe, et ainult sobivad kandidaadid kutsutakse intervjuule. Võimalik, et neist kolmest oligi Rumm parim,» nentis Indrek Tarand.

Juba aasta alul liikunud juttudele sellest, et Rumm suundub riigikogu töölt eurokomisjoni Eesti esindust juhtima, oli ekspoliitik Rummil endal olemas lihtne selgitus. «Teatasin juba enne valimisi sügisel oma sõprdele ja erakonnakaaslastele, et ei soovi uude riigikogu koosseisu pääseda,» selgitas ta.

«Neli aastat seda tööd oli huvitav, aga praegu ei kujuta ma ennast ette pensionini riigikogu liikme rollis. See ei tohiks olla üllatav, sest mitmed varasemad riigikogu liikmed ei soovinud enam selles ametis jätkata... Ain Seppik, Rain Rosimannus,» loetles Rumm.

«Teadsin juba siis, et selline konkurss on tulekul ja minul on häid eeldusi sellesse ametisse kandideerimiseks. Aga kindlasti ei olnud see ainus variant, mitu huvitavat pakkumist sain ka meedia valdkonnast,» lisas varem ajalehtedes Eesti Aeg, Postimees, Hommikuleht ja Eesti Päevaleht töötanud ning Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» osalenud Rumm.

«Konkurss vältas üle poole aasta, selles oli kaks intervjuuvooru erinevate Euroopa Komisjoni kõrgete ametnikega, mitmed vestlused. Lõppotsuse kinnitasid Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ning asepresident ja justiitsvolinik Viviane Reding isiklikult,» avas Rumm ametikohale toimunud konkursi tagamaid.

Lisaks Rummile kandideerisid Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohale teiste hulgas veel enam kui aasta esinduse juhi kohuseid täitnud Paavo Palk ning majandusteadlane, sisekaitseakadeemia finantskolledži direktor Uno Silberg. Viimases voorus oli aga Rummi kõrval üks tugevamaid kandidaate Eesti suursaadik Hollandis Gita Kalmet.

Eelmine eurokomisjoni Eesti esinduse juht oli Toivo Klaar, kes lahkus ametist eelmise aasta kevadel, et asuda tööle Brüsselis euroliidu välisteenistuses.

Euroopa Komisjonil on esindused igas ELi liikmesriigis. Need esindavad komisjoni kohapeal, teavitades ajakirjandust ja avalikkust komisjoni poliitikast ning vahendades liikmesriigi infot komisjonile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles