Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots andis täna nooremleitnandi auastmetunnused 16 ohvitserile, kes lõpetasid Kõrgema Sõjakooli esimese ohvitseride kursuse.
Kaitsevägi sai juurde 16 rühmaülemat
26. august 2011, 17:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastasel kursusel õppisid 16 nooremohvitseri juhtima rühma ja kompaniid ning kasutama relvastust ja tehnikat rühma tasemel. Lisaks omandasid ohvitserid teadmisi sõjaajaloost ja julgeolekupoliitikast, reaal- ja ühiskonnateadustest, lahingutoetusest ning pedagoogikast. Kursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Toomas Karting.
«Olete esimene lend sõjakooli lõpetavaid nooremleitnante, kes on lõpetanud tsiviilülikooli ja ilmselt töötanud ka tsiviilametikohtadel, olete elukogemusega inimesed,» ütles Laaneots lõpetajatele. «Lisaks sõjalisele ettevalmistusele toote kaitseväkke oma varasema hariduse, teadmised ja oskused,» lisas ta.
Kaitseväe juhataja sõnul andis Kõrgema Sõjakooli aastane kursus lõpetajatele lisaks sõjalistele teadmistele ühtse mõtlemise ja väärtushinnangud Eesti ohvitserkonnaga.
Nooremohvitseride teenistus jätkub kaitseväe erinevates väeosades rühmaülema ametikohtadel. Kolme aasta jooksul tuleb neil läbida viiekuuline erialakursus, mis võimaldab spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale.
Ohvitseride kursuse lõpetanute seas on näiteks psühholoogia, logistika, politoloogia ning ajaloo erialal kõrghariduse omandanuid. Tänavu alustas nooremohvitseride kursusel õpinguid 12 kõrgharidusega noort.
Nooremohvitseride kursusele kandideerimise eelduseks on omandatud kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursus valmistab ette maaväe või õhuväe nooremohvitsere rahu- ja sõjaaja ametikohtadel teenimiseks.