Presidendikandidaadid astuvad teleekraanil väitlustulle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna õhtul kell 21.30 algab Eesti Televisiooni esimesel kanalil presidendikandidaatide Toomas Hendrik Ilvese ja Indrek Tarandi vahel viimane, kolmas debatt.
Kaks tundi kestvas otsesaates väitlevad presidendikandidaadid, teemadeks on nii majandus, poliitika, haridus- kui ka sotsiaalprobleemid. Samuti Eesti julgeolek ja välispoliitika.
Saatejuhid on Viktoria Ladõnskaja, Aarne Rannamäe ja Marko Reikop.
Postimees.ee toob erinevad väitlusteemad ja kandidaatide arvamused operatiivselt lugejateni. Avalda ka oma arvamust teledebati kohta ja kommenteeri väitlust Postimees.ee’s!
Pärast debatti saab Postimees.ee’st lugeda ka Eesti Väitlusseltsi hinnanguid debateerijatele.
Eesti Väitlusselts hindab mõlemat kandidaati rahvusvahelise K. Popperi akadeemilise väitluse formaadi kõnelejapunktide skaalal, kus 18 on kõige madalam ja 28 kõige kõrgem punktisumma. Avaldamiseks teisendatakse punktid viiepalliskaalale, kus viis on kõrgeim ja üks madalaim hinne.
Väitluse osapooli hinnatakse kolmes põhilises kategoorias – sisu, stiil ja strateegia.
Sisu all vaadeldakse argumendi loogilisust (kas argument on loogiliselt korrektne), seletatust (kuivõrd on väited lahti seletatud), tõestatust (kuivõrd on väite toetuseks toodud näiteid). Stiili all hinnatakse mõtete esitamise selgust, «kõnelejaosavust» (värvikus, ilmekus, hääle- ja keelekasutus, metafoorid jm) ning demagoogiavõtete olemasolu (reeglina seda heaks tooniks ei loeta). Strateegia all hinnatakse kandidaadi oskust oma argumente säilitada ja edasi arendada ning võimekust teise poole või moderaatori kommentaaridele/mõtetele reageerimisel.
Väitlust hindab 6-10 Eesti Väitlusseltsi riikliku ja rahvusvahelise taseme kohtunikku.
Väitlejad ei esinda isiklikke eelistusi ega seisukohti, vaid analüüsivad debatti läbi väitlustehniliste kriteeriumite.