Vene ajakirjaniku ja politoloogi Aleksandr Morozovi hinnangul nõuti Vladimir Putini presidendiksoleku ajal Venemaa meedialt Balti riikides toimuva tendentslikku kajastamist.
Vene ekspert: Putini ametiajal oli tendentslik Balti-kajastus nõutud
26. august 2011, 23:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aastatel 2003-2008 oli see presidendi administratsiooni jooneks,» ütles Morozov BNS-ile antud usutluses. «Lisaks ilmutasid püüdlikkust ka Venemaa populistidest poliitikud. Ning lisaks sellele oli võitluslik retoorika nõutud noortele pähetampimiseks Kremli-meelsetes liikumistes.»
Taheti kasvatada aktiviste
«Kavatseti kasvatada mingeid hóngweìbīng’e (Hiina «kultuurirevolutsiooni» aktiviste – toim.), aga selleks tuleb need kellelegi kallale ässitada. Näiteks Balti riikide valitsustele. Ent mitte üksnes neile, muidugi. Praegu tellimust pole,» märkis politoloog, vastates küsimusele Vene meedia eelarvamuslikust suhtumisest Balti riikides toimuvasse.
Rääkides meedia rollist Venemaa ja Baltimaade suhteid puudutava avaliku arvamuse kujundamisel, viitas Morozov kaasaegse Vene meedia tendentsile kirjutada äärmiselt vähe teistes riikides toimuvast, isegi kui tegemist on lähinaabritega.
«Näiteks Tšehhist kirjutatakse vaid seoses turistliku Prahaga. Ungarist näiteks ei kirjutata üleüldse midagi. Seda justkui poleks. Seda ajakirjandust, mis võiks mängida kultuurisilla rolli, praegu praktiliselt üldse pole,» kinnitas politoloog.
Tema sõnul teab Venemaa meediatarbija seetõttu üleüldse väga vähe sellest, mis naaberriikides toimub, kuidas on seal elu korraldatud, kuidas seda mõtestavad erinevad sotsiaalsed grupid ning millised diskussioonid leiavad aset näiteks Eesti või Soome ühiskonnas.
Peale kasvab uus põlvkond
Vene meedia jääb Morozovi sõnul selles mõttes tugevalt maha uute sotsiaalsete gruppide arengust Venemaal. «Suurlinnades on üles kasvanud uus põlvkond, kes reisib juba üsna palju maailmas, räägib vabalt võõrkeeli, on aktiivselt kaasatud globaalsesse hariduslikku ja töövahetusse. See on avatud ja heasoovlik põlvkond. Samal ajal valitseb föderaalses meedias lähimate ja kaugemate rahvaste suhtes jätkuvalt Putini Müncheni kõne stiil,» selgitas ta.
«Mis puutub Vene-Balti suhteid, siis olukord on raske. Eksisteerib kaks vastastikust stamparvamust – ühelt poolt «impeeriumlik Venemaa» ning «Baltimaade neonatsistlik poliitika» teiselt poolt. Ja ei saa enam öelda, et tegemist on üksnes nõukogude pärandiga, kuna ühelt poolt on Balti riikides tõepoolest parempoolseid ja radikaalselt parempoolseid poliitikuid väga jäiga Vene-vastase retoorikaga. Teiselt poolt, ehkki Nõukogude Liit on selja taga, oli Putini välispoliitika liiga jäme, emotsionaalne ning andis väga hästi võimaluse pookida Venemaale külge teatud impeeriumiihaluslikke pretensioone,» osutas politoloog.
«Me, ma pean silmas meediat, peame uuel kümnendil midagi sihipärast tegema, et seda hirmsat kliimat Venemaa ja Balti riikide vahelistes suhetes muuta,» tõdes Morozov.
Morozov on alates 1997. aastast tegutseva ühiskondlik-poliitilise internetiväljaande Russki Žurnal vastutav toimetaja. Väljaande peatoimetaja on poliittehnoloog Gleb Pavlovski. Samuti juhib Morozov Moskva kultuuride ajaloo instituudi juures tegutsevat meediauuringute keskust UNIK.