Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» saatejuhid arutasid, et mis saab nüüd nendest poliitikustest, kes Keskerakonna esimehe valimistel koondusid Jüri Ratase taha.
Samost: mida teevad Savisaare kriitikud nüüd?
28. august 2011, 15:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Muuli ütles, et ta ei uskunud, et Ratase toetus nii väike on, kui piirkondade toetuse järgi tundus.
«Sellest oli selge, et on osavalt koosolekuid peetud ja hääli kokku saadud. Kuid oleks prognoosinud 20-25 protsendi peale ja 41-42 protsenti on väga suur saavutus ning Savisaare võitu ei saa nimetada mäekõrguseks,» sõnas Muuli.
Tema hinnangul ei saa Savisaar nüüd öelda, et erakonnas oli grupp ullikesi, kes üritasid tublide tegijate jalaalust õõnestada.
«See tulemus seab esimehe raskete valikute ette,» arvas Muuli.
Samost oli aga vastupidisel arvamusel ja ta tõstis esile Savisaare sõnad, kus too ütles, et tal pole sellest tulemusest midagi õppida.
«Ei maksa tähelepanuta jätta teist valimistulemust, kus hääletati põhikirja muudatusi,» sõnas Samost.
Samosti sõnul on nüüd küsimus, et mis opositsionääridest nüüd edasi saab, sest kui nad erakonna arvamusele vastu hääletavad, võidakse nad erakonnast välja visata.
«Väga raske on Siiri Oviiril või Vilja Savisaarel ja isegi Jüri Ratasel üldse vaimselt ja hingeliselt seal erakonnas edasi olla,» arvas Samost. «Tegelikkuses see atmosfäär pole nende jaoks soodne ja küsimus on, et mis nendest edasi saab. Kas painutavad end uue korra alla ja jätkavad Keskerakonnas või siis lahkuvad.»
Muuli pakkus aga välja, et kõik jätkub nii nagu varem ja opositsiooni kuuluvad ei lahku kuhugi.
«Julgen teha väikese ennustuse, et kahe aasta pärast toimuval kongressil me ei näe Keskerakonna ridades väga paljusid tänaseid Edgar Savisaare kriitikuid alustades Kalle Laanetist ja lõpetades Siiri Oviiriga,» väitis aga Samost.
Muuli rõhutas aga, et kui kriitikute pool erakonnast kaob, kaovad ka hääled, sest kriitikute seas on väljapaistvaid poliitikuid, kes pole tagapingi tegelased.