Kõrgharidusreformiga madistav haridusminister Jaak Aaviksoo võtab lähiajal süvendatult ette ka koolivõrgu korrastamise, täiskasvanute koolituse ja kutseõppeasutuste seaduste värskendamise.
Aaviksoo võtab ette koolide sulgemise ja täiskasvanute koolitamise
30. august 2011, 17:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aaviksoo kinnitas tänasel kooliaasta alguse pressikonverentsil, et eelseisval aastal suunab ta esmalt palju tähelepanu koolivõrgu korrastamisele. «Kuidas täpselt – ei oska mina täna täpselt öelda, see olekski tormakas. Arvan, et see arutelu, mis varasematel aastatel oli seoses põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise ja gümnaasiumide riigistamisega seoses, gümnaasiumide arvu vähendamisega seoses - need teemad jäid minu arusaamist pidi lõpuni arutamata. Need tuleb selgeks arutada ja 2012. aastal ka ära otsustada. See saab toimuda riigi ja kohalike omavalitsustega koostöös,» rääkis ta.
Tänavusest õppeaaastast rääkides tõdes Aaviksoo, et tänavu läheb 1. klassi rohkem lapsi kui möödunud aastal, veel rohkem tuleb neid järgmisel ja ülejärgmisel aastal. «See on võib-olla kõige parem uudis haridussüsteemis üldse,» sõnas Aaviksoo. Sel aastal alustab kooliteed 14 090 õpilast.
Gümnaasiumis alustab õpinguid 24 860 tuhat noort, nelja aasta pärast on see arv aga langenud alla 24 000. «See on märk sellest, et gümnaasiumide võrgus tuleb lähiaastail kindlasti teha korrektiive,» selgitas minister.
Uue seaduse saavad Aaviksoo kinnitusel ka kutseõppeasutused. See on olnud juba pikka aega ettevalmistamisel. «Kui tulevikku vaadata, siis peaksime alustama uue seadusandluse ringiga: ei ole ilmselt ühtegi teist eluvaldkonda seadust, kus alusseadus oleks vastu võetud enne põhiseaduste jõustumist ehk sisuliselt Eesti NSV ajal. Eesti haridusseadus pärineb aga aastast 1992, enne põhiseaduse vastuvõtmist. Ta on ka sisuliselt põhiseaduse-eelne ja sealt tulenevad paljud hariduselu seadusliku korralduse hädad.»
Aaviksoo leidis, et Eesti kõige suurem probleem hariduselus, aga veel enam tööhõives ja tööturul on see, et üle 30 protsendi Eesti tööealisest elanikkonnast ei oma üldse ametialast ettevalmistust. «Selle probleemiga tuleb tegeleda palju-palju tõsisemalt, kui me siiani oleme tegelenud. Ma ütleksin isegi, et kui me seda probleemi ei lahenda, on meil raske lahendada nii tööviljakuse kui tööhõive kasvu probleeme. Meil hakkab nappima kvalifitseeritud tööjõudu,» sõnas Aaviksoo, rõhutades vajadust suurendada kutseõppeharidusse minejate arvu.
Haridusministeerium on ette valmistanud ka täiskasvanute koolituse seaduse, mis küpseb tõenäoliselt lähikuudel niisugusesse seisu, et seda saab avalikkusele tutvustada. «Palusin ministeeriumi töötajatel sellele veel otsa vaadata ja selles vähendada ettenähtud bürokraatiat. Usun ise, et palju asju saab Eestis korda teha terve mõistusega ja kõike ei pea paragrahvidega reguleerima,» selgitas Aaviksoo.