Haridusminister Jaak Aaviksoo väljendas kooliaasta eel kahtlust, et uus riiklik õppekava siiski ei vähenda õpilaste ja õpetajate töökoormust, nii nagu ta seda tegema peaks. Seetõttu pidas ta mõistlikuks rakendamise käigus tekkivatest probleemidest kiiresti teada anda.
«Olen saanud palju ettepanekuid asuda uut õppekava veel paremaks tegema, muutes tundide arvu või viies sisse veel uusi muudatusi. Omalt poolt kutsuksin üles võtma seda õppekava nii, nagu see nüüd on kokku lepitud, aga jälgida pidevalt igal aastal, kuidas me praktikas seda rakendame - kas väheneb laste koormus, kas läheb kergemaks koolikott, kas väheneb õpetajate koormus? Kas meil on olemas õpikud ja muud õppevahendid selle õppekava täitmiseks? Ja niipea, kui meil on probleeme, kanda sellest ette, üldistada need kogemused ja püüda rakendamise käigus jõuda mõistliku lahenduseni,» kutsus Aaviksoo eile kooliaasta alguse pressikonverentsil üles.
«Võib-olla ma olen liialt pessimistlik, aga minus ei ole täna veendumust, et uue õppekava rakendamise käigus õpilaste ja õpetajate ajaline töökoormus väheneks. Kui see väheneb, olen ma rõõmus, võib-olla kardan ilmaasjata,» arutles Aaviksoo.
«Kui see ei vähene, siis vaatame, mida saame sellest uuest õppekavast jätta fakultatiivseks, täiendavaks selle nimel, et see, mis on tõesti oluline, saaks hästi ära õpitud, ja see, mis nii oluline ei ole, jääks täiendavaks lugemiseks. Aga igal juhul: puht mahuline koormus peab vähenema ja tähtsad asjad peavad hästi selgeks saama,» kinnitas Aaviksoo.
Pikkade vaidluste järel kinnitatud uus riiklik õppekava rakendub järk-järgult algavast õppeaastast – sel aastal peavad koolid sisse viima uue õppekava 1., 4. ja 7. klassidele, järgmisel õppeaastal 2., 5. ja 8. klassidele ning 2013. õppeaastal juba kogu 12 kooliaastat läbivalt.