Euroopa Liidu kultuuristatistikat uurides selgub, et Eesti täiskasvanud elanikud käivad vähem kinos, ent loevad rohkem kui Euroopa elanik keskmiselt.
Eesti elanikud eelistavad lugemist kinole
1. september 2011, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurostatis üllitatud kultuuristatistikast selgus, et kõige rohkem käivad kinos Põhjamaade ja kõige vähem Baltimaade elanikud. Kolmveerand 25–64-aastastest Eesti elanikest ei käinud aasta jooksul kordagi kinos, Euroopa Liidus ei teinud seda pooled, kinolembelisel Islandil vaid kolmandik, teatas statistikaamet. Küll aga tuleb arvesse võtta, et nüüd avaldatud andmed on kogutud 2006. aasta seisuga.
Parem on lugu esituskunstidega. Vähemalt kord aastas oli kontserdil või teatris käinud 57 protsenti Eesti 25–64-aastastest, Euroopa Liidus 44 protsenti. Kõige kehvem oli olukord Bulgaarias — vaid iga kuues oli korra aastas käinud kontserdil või teatris.
Eriti uhke võib Eesti olla oma lugemislembuse üle. Neid riike, kus aasta jooksul vähemalt iga kuu kohta ühe raamatu lugenud 25–64-aastaste osatähtsus ületab 30 protsenti, oli vaid kolm: Soome, Rootsi ja Eesti. Need andmed on 2007. aasta seisuga.
Lisaks luges Eestis kaks kolmandikku sellevanustest peaaegu iga päev ajalehte ja vaid paar protsenti ei lugenud lehti üldse, seda olenemata soost.
Võrdluseks — samavanustest naistest Itaalias ei lugenud üldse lehti 38 protsenti.
Sama teatmiku paar tabelit 25–64-aastaste kultuuris aktiivse osalemise kohta jätavad aga õhku küsimärgi.
Vaadeldes isikute osatähtsust, kes viimase 12 kuu jooksul on vähemalt korra lauldes, tantsides, pilli mängides või näideldes avalikult esinenud, olid tulemused väga erinevad. Ungaris oli nende osatähtsus 2 protsenti, Soomes 11 protsenti ja Eestis isegi 40 protsenti.
Statistikaameti peaanalüütiku Aavo Heinlo sõnul oleks meeldiv rääkida «laulupeo efektist», kuid pilk uuringu kodustele tulemustele paljastab, et Eesti puhul on Eurostat näpuvea teinud ja esinemise tegelemisega ära vahetanud. Eesti kõrval oli sama viga ka mitme teise riigil andmetes.