Ülikoolid võivad hakata tudengitelt, kes ei jõua õppekava täismahus täita, küsima järgmise semestri eest hüvitust kuni 1500 eurot, magistrantidelt kuni 2100 ja arstitudengitelt koguni kuni 3500 eurot aastas.
Kõrgharidusreform: üle 3500 euro ülikool tudengilt küsida ei tohi
1. september 2011, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile valitsusele esitatud kõrgharidusreformi kavas on paika pandud ülemmäärad, mida ülikoolid võivad hakata õppuritelt õppekulude osaliseks hüvitamiseks küsima. Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes on ülemmäär 1500 eurot, magistriõppes 2100 eurot, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel 1900 eurot, doktoriõppes 2500 eurot.
Tulenevalt valdkondlikest erisustest on aasta hüvitise ülemäär 3500 eurot arstiõppe, hambaarstiõppe ja veterinaaria magistriõppes ning rakenduskõrgharidusõppes õhusõiduki juhi õppekaval.
«Kuna tegu on õppekulude hüvitamise, mitte õppemaksuga, arvestab see reaalseid õppekulusid. Need on erialati erinevad,» selgitas haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets.
«Mõte on selles, et ka need tudengid, kes ei suuda maksimumprogrammi täita, hakkaksid oma kulusid hüvitama samuti osaliselt, mitte kogu kulu. Loogiline oleks, et 30 punkti asemel 29 punkti saanud üliõpilaselt ei hakka ülikool küsima täies mahus,» lisas ta. Kuidas täpsemalt ülikoolid selle korra teevad, on juba iga kõrgkooli enda otsustada – seaduses seda sätestama ei hakata.
Maksimumsumma võidaks kehtestada aga näiteks nendele, kes ongi ülikooli astudes otsustanud osalise koormusega õppida. Näiteks kaob tööga seotud tasemekoolitustelt erisoodustusmaks «Võib-olla mõned tööandjad ongi huvitatud sellest, et nende töötajad osaliselt õpivad, et kvalifikatsiooni tõsta, ja maksavad õppekulud kinni.»
Osaajaline õpe peaks reformi järel muutuma üldiselt tasuliseks, kui just ülikool ise mingil põhjusel teisiti ei otsusta. «Mõnes valdkonnas, näiteks võib-olla õpetajakoolituses, võime selle [tasuta osaajalise õppe – toim.] tulemuslepingus kokku leppida kõrgkooliga,» arvas Laidmets.
Laidmetsa sõnul on rektorite nõukogu hüvitise ülemmäärasid mõistlikeks pidanud. Summad kehtestatakse valitsuse määrusega pärast seda, kui seadus on vastu võetud.