Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Üliõpilasliit: ülempiir välistab kõrgkoolide spekulatsioonid

Üliõpilasliidu hinnangul on kõrgharidusreformi käigus seadusega paika pandavad õppekulude hüvitamise piirmäärad mõistlikud, sest välistavad põhjendamatult kõrgete hindade kehtestamise näiteks tiheda konkurentsiga erialadel.

«Mõistlik ja tervitatav on see põhimõte, et ülempiir on pandud. See võtab kõrgkoolidelt ära võimaluse spekuleerida kohamaksumusega,» arvas Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre. «Kuna tegemist on kulude hüvitamisega, siis kõrgkool peab ära näitama, kui suured kulud tal tegelikult on selle õppega. Mitte ütlema, et inimesed nii palju tahavad seda õppida, järelikult tõstame hinda – see ei ole turg!» ütles Veldre.

«Kui on valitsuse otsus, nõuab see rohkem läbiarutamist ja konsensust kui see, et iga kõrgkool iseseisvalt mingid numbrid paika paneb,» leidis ta.

Veldre hinnangul on 1500 eurot bakalaureuse ja 2100 eurot magistriõppe eest praeguste õppemaksudega võrreldes keskmine summa, mõnel erialal isegi pisut allapoole jääv. «On erialasid, kus praegu semestritasu on praegu juba olnud circa 1000 eurot,» sõnas ta. «Tartu Ülikooli õigus on ka üks koht, kus on nõudlusest tulenevalt hinda, kuigi tegelikult ei puutu nõudlus üldse asjasse, sest avalik-õiguslikus ülikoolis on oluline, palju õppekoht tegelikult maksab.»

Eile valitsusele esitatud kõrgharidusreformi kavas on paika pandud ka ülemmäärad, mida ülikoolid võivad hakata õppuritelt õppekulude osaliseks hüvitamiseks küsima. Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes on ülemmäär 1500 eurot, magistriõppes 2100 eurot, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel 1900 eurot, doktoriõppes 2500 eurot aastas.

«Me loodame, et riigikogu diskussioonis seda eelnõu täiendatakse ja lisatakse põhimõtted, mille alusel ja mis ulatuses on õigus üliõpilaselt seda õppekulude hüvitist küsida,» sõnas Veldre. «Ma arvan, ka kõrgkoolidel endal on ka selgem, et nad ei pea erandite erandeid välja töötama hakkama.»

«Need on ülemmäärad, ülikoolid võivad ka vähem nõuda. Meie soov on, et kõrgkoolid vaataks seda ainepunkti põhiselt, juhtum-juhtumi haaval – on erinevaid põhjusi, miks tudeng kuulab mõnd ainet uuesti või üleaja õpib. See peab olema kõrgkoolidel teadlik otsus, kui ta kelleltki raha nõuab,» selgitas üliõpilaskondade liidu juht.

«Ühe puuga löömine ei lahendaks probleemi, mida soovitakse lahendada – soovitakse, et tudeng lõpetaks kiiremini, nominaalajaga. Aga kui paned talle suure rahakoorma peale, on tõenäosus, et ta ei lõpeta, suurem,» arvas Veldre. «Sanktsioon peab olema selline, mis viib tulemuseni.»


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
Gamefriik
nädala näod
ligi ja ossinovski tüli
reporter.ee videod
minister ligi tool kõigub?
ARVAMUSPLATS
Gallup

Kuidas teie talveajale üleminekul kella keeraksite?

Küsitluses on osalenud 2181 inimest
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Mirjam Liimask

31

Mirjam Liimask

kergejõustiklane

Aleksander Einseln, 83

sõjaväelane, kindral

Jüri Kuuskemaa, 72

kunstiajaloolane

Jüri Mõis, 58

majandustegelane ja poliitik

Epp Eespäev, 53

näitleja

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,79 EUR
GBP
1,268 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 24.10.2014
Postimehe google+ leht