Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Üliõpilasliit: ülempiir välistab kõrgkoolide spekulatsioonid

Üliõpilasliidu hinnangul on kõrgharidusreformi käigus seadusega paika pandavad õppekulude hüvitamise piirmäärad mõistlikud, sest välistavad põhjendamatult kõrgete hindade kehtestamise näiteks tiheda konkurentsiga erialadel.

«Mõistlik ja tervitatav on see põhimõte, et ülempiir on pandud. See võtab kõrgkoolidelt ära võimaluse spekuleerida kohamaksumusega,» arvas Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre. «Kuna tegemist on kulude hüvitamisega, siis kõrgkool peab ära näitama, kui suured kulud tal tegelikult on selle õppega. Mitte ütlema, et inimesed nii palju tahavad seda õppida, järelikult tõstame hinda – see ei ole turg!» ütles Veldre.

«Kui on valitsuse otsus, nõuab see rohkem läbiarutamist ja konsensust kui see, et iga kõrgkool iseseisvalt mingid numbrid paika paneb,» leidis ta.

Veldre hinnangul on 1500 eurot bakalaureuse ja 2100 eurot magistriõppe eest praeguste õppemaksudega võrreldes keskmine summa, mõnel erialal isegi pisut allapoole jääv. «On erialasid, kus praegu semestritasu on praegu juba olnud circa 1000 eurot,» sõnas ta. «Tartu Ülikooli õigus on ka üks koht, kus on nõudlusest tulenevalt hinda, kuigi tegelikult ei puutu nõudlus üldse asjasse, sest avalik-õiguslikus ülikoolis on oluline, palju õppekoht tegelikult maksab.»

Eile valitsusele esitatud kõrgharidusreformi kavas on paika pandud ka ülemmäärad, mida ülikoolid võivad hakata õppuritelt õppekulude osaliseks hüvitamiseks küsima. Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes on ülemmäär 1500 eurot, magistriõppes 2100 eurot, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel 1900 eurot, doktoriõppes 2500 eurot aastas.

«Me loodame, et riigikogu diskussioonis seda eelnõu täiendatakse ja lisatakse põhimõtted, mille alusel ja mis ulatuses on õigus üliõpilaselt seda õppekulude hüvitist küsida,» sõnas Veldre. «Ma arvan, ka kõrgkoolidel endal on ka selgem, et nad ei pea erandite erandeid välja töötama hakkama.»

«Need on ülemmäärad, ülikoolid võivad ka vähem nõuda. Meie soov on, et kõrgkoolid vaataks seda ainepunkti põhiselt, juhtum-juhtumi haaval – on erinevaid põhjusi, miks tudeng kuulab mõnd ainet uuesti või üleaja õpib. See peab olema kõrgkoolidel teadlik otsus, kui ta kelleltki raha nõuab,» selgitas üliõpilaskondade liidu juht.

«Ühe puuga löömine ei lahendaks probleemi, mida soovitakse lahendada – soovitakse, et tudeng lõpetaks kiiremini, nominaalajaga. Aga kui paned talle suure rahakoorma peale, on tõenäosus, et ta ei lõpeta, suurem,» arvas Veldre. «Sanktsioon peab olema selline, mis viib tulemuseni.»

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:eesti üliõpilaskondade liiteülkõrgharidusreformEIMAR VELDRE
Samal teemal
firmaautode jandiga on ühel pool
riigikogu on valitud
Sponsoreeritud artiklid
milano moenädal
riigikogu valimised
Valimistulemused on selgunud
    venemaa mälestab boriss nemtsovi
    RIIGIKOGU VALIMISED
    Moskvas tapeti boriss nemtsov
    Viimased uudised
    Aega valimiste lõpuni
    TervisKõik
    Majandus24Kõik
    SportKõik
    PoliitikaKõik
    TallinnCityKõik
    NaineKõik
    48h populaarsemad teemad
    MaailmKõik
    TarbijaKõik
    ArvamusKõik
    VIIMASED GALERIID
    Ajakiri HelloKõik
    Postimees +Kõik
    SOOV.EE
    JuhtimineKõik
    Sünnipäevad

    Palju õnne!

    Raul Meel, 74

    graafik ja maalikunstnik

    Riho Baumann, 63

    diskotaat

    Meelis Punder, 59

    laulja

    Riho Rahuoja, 58

    riigiametnik

    Clyde Kull, 56

    diplomaat

    Triin Soomets, 46

    luuletaja

    Horoskoop
    Tartu PostimeesKõik
    60 PLUSSKõik
    Pärnu
    Viljandi
    Rakvere
    Paide
    VALGA
    Top lood
    Top kommentaarid
    Arhiiv
    Pilt.postimees.ee viimati lisatud
    kasutaja viik galeriist
    Valuutakursid
    USD
    0,891 EUR
    GBP
    1,371 EUR
    SEK
    0,107 EUR
    RUB
    0,014 EUR
    =
    Kursid seisuga: 02.03.2015
    Postimehe google+ leht