Üliõpilasliit: ülempiir välistab kõrgkoolide spekulatsioonid

Merike Teder
Merike Teder
:

Üliõpilasliidu hinnangul on kõrgharidusreformi käigus seadusega paika pandavad õppekulude hüvitamise piirmäärad mõistlikud, sest välistavad põhjendamatult kõrgete hindade kehtestamise näiteks tiheda konkurentsiga erialadel.

«Mõistlik ja tervitatav on see põhimõte, et ülempiir on pandud. See võtab kõrgkoolidelt ära võimaluse spekuleerida kohamaksumusega,» arvas Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre. «Kuna tegemist on kulude hüvitamisega, siis kõrgkool peab ära näitama, kui suured kulud tal tegelikult on selle õppega. Mitte ütlema, et inimesed nii palju tahavad seda õppida, järelikult tõstame hinda – see ei ole turg!» ütles Veldre.

«Kui on valitsuse otsus, nõuab see rohkem läbiarutamist ja konsensust kui see, et iga kõrgkool iseseisvalt mingid numbrid paika paneb,» leidis ta.

Veldre hinnangul on 1500 eurot bakalaureuse ja 2100 eurot magistriõppe eest praeguste õppemaksudega võrreldes keskmine summa, mõnel erialal isegi pisut allapoole jääv. «On erialasid, kus praegu semestritasu on praegu juba olnud circa 1000 eurot,» sõnas ta. «Tartu Ülikooli õigus on ka üks koht, kus on nõudlusest tulenevalt hinda, kuigi tegelikult ei puutu nõudlus üldse asjasse, sest avalik-õiguslikus ülikoolis on oluline, palju õppekoht tegelikult maksab.»

Eile valitsusele esitatud kõrgharidusreformi kavas on paika pandud ka ülemmäärad, mida ülikoolid võivad hakata õppuritelt õppekulude osaliseks hüvitamiseks küsima. Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes on ülemmäär 1500 eurot, magistriõppes 2100 eurot, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel 1900 eurot, doktoriõppes 2500 eurot aastas.

«Me loodame, et riigikogu diskussioonis seda eelnõu täiendatakse ja lisatakse põhimõtted, mille alusel ja mis ulatuses on õigus üliõpilaselt seda õppekulude hüvitist küsida,» sõnas Veldre. «Ma arvan, ka kõrgkoolidel endal on ka selgem, et nad ei pea erandite erandeid välja töötama hakkama.»

«Need on ülemmäärad, ülikoolid võivad ka vähem nõuda. Meie soov on, et kõrgkoolid vaataks seda ainepunkti põhiselt, juhtum-juhtumi haaval – on erinevaid põhjusi, miks tudeng kuulab mõnd ainet uuesti või üleaja õpib. See peab olema kõrgkoolidel teadlik otsus, kui ta kelleltki raha nõuab,» selgitas üliõpilaskondade liidu juht.

«Ühe puuga löömine ei lahendaks probleemi, mida soovitakse lahendada – soovitakse, et tudeng lõpetaks kiiremini, nominaalajaga. Aga kui paned talle suure rahakoorma peale, on tõenäosus, et ta ei lõpeta, suurem,» arvas Veldre. «Sanktsioon peab olema selline, mis viib tulemuseni.»

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadeesti üliõpilaskondade liiteülkõrgharidusreformEIMAR VELDRE
Samal teemal
Sisuturundus
Gallup

Kas sina tead oma partneri salasõnu ja paroole?

Küsitluses on osalenud 0 inimest
Gallup

Mida teed, kui näed inimest abituna?

Küsitluses on osalenud 1699 inimest
kevadtorm
kuidas kasvatada last
eesti inimesed emadest
elu24 uudised
Päevakava
Täna19:00
3Mai Postimehe otsepilt: Põlva Serviti ja Viljandi alustavad käsipalli finaalseeriat>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Ene Tomberg

76

Ene Tomberg

lastearst ja poliitik

Agu Laisk, 78

füüsik ja akadeemik

Tiina Mägi, 77

ajakirjanik ja Kodulinna liikumise eestvedaja

Ants Veetõusme, 67

poliitik, akadeemilise spordiliidu juht

Jaanus Männik, 65

poliitik

Merle Randma, 63

endine teletöötaja

Ivari Ilja, 57

pianist

Ingrid Isotamm, 37

näitleja

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja minuloodus18 galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE