Noarootsi rahvas tegi palgaga tallinlastele ära

Nimelt jõudis veel tunamullu valdade palgavõrdluses 40. kohal olnud Noarootsi eelmise aasta lõpuks ligi 13 000-kroonise palgaga juba esikümne piirile. Selja taha jäeti Tallinn, Keila ja lisaks veel mitmed Harjumaa vallad. Aasta võrdluses tähendab see, et Noarootsi elanike palgad tõusid aastaga keskmiselt üle 33 protsendi.

Statistikaameti analüütik Kristi Lehto tunnistas, et kuna Harjumaa valdadel on nn algtase nii suur, ongi ülejäänud Eestil väga raske sinna järele jõuda. Aastaid rikka valla tiitlit hoidnud Viimsi elanike keskmine palgatulu kerkis juba üle 18 000 krooni. Ka Eesti rikkaimad mehed ja naised elavad endiselt Viimsis. «Teised peaksid väga suure hüppe tegema ja Noarootsi seda tegi,» tõdes Lehto.

Ent kui arvestada palgakasvu kroonides, oli peale Noarootsi suurim kasv ikkagi Harju maakonna omavalitsusüksustes. Esikümnesse mahtusid vaid kaks Raplamaa valda – Järvakandi ja Käru.

Noarootsi vallavanem Ülo Kalm tunnistas, et elanike palgatõus näitab, et nüüd on nad asunud lõikama vilju, mille saamiseks aastaid vaeva nähtud. «Kui algas maareform, tahtsime selle võimalikult kiiresti läbi viia. 2000. aastaks oli see tehtud ja maa omanikele tagastatud,» rääkis Kalm. Nii loodeti valla arengut kiiremini õhutada. «Nüüd võib öelda, et maaomanikud on hakanud valda tagasi tulema ja siia investeerima.»

Kuigi Eestit kummitab majanduslangus, pole vald Kalmu sõnul seisma jäänud: «Kui eelmisel aastal andsime välja 60 ehi­tusluba, siis sel aastal on see arv umbes sama. Arvan, et siin ongi Noarootsi edu saladus.»

Edukad väikefirmad

Kalm tunnistas, et elu edenemisele aitavad kaasa valla suuremad tööandjad Roosta puhkeküla ja Kekkilä turbatööstus ning hea infrastruktuur ja meelitav loodus.

«Palju on ka väikseid edukaid perefirmasid. Näiteks viimasel paaril aastal on väga tugeva arengu teinud Dirhami sadam, see on Noarootsi edukate ettevõtete nimistus järgmine.»

Järvakandi vallavanem Mart Järvik tõdes, et nende valla palgatõusu taga on kindlasti klaasitehas. «Ka kõik teised suuremad tööstusettevõtted on palka tõstnud,» tõdes Järvik. Kui 2006. aastal oldi valdade pingereas 8906-kroonise palgaga 38. kohal, siis mullu tõusti juba ligi 12 000-kroonise keskmise palgaga kahekümne piirimaile.

Järvik tõdes, et eelmise aasta palgatõus oli tõesti järsem, kuigi suured sissetulekud ja Järvakandi on alati kokku käinud. «Üheksakümnendatel olime palkade poolest Eesti esimese nelja seas koos Saku, Viimsi ja Tallinnaga,» nentis vallavanem. Põhjuseks ikka klaasitehase kõrged palgad.

Järvik tunnistas, et erinevalt paljudest valdadest vaatavad nemad uude aastasse ja kaugemassegi tulevikku optimistlikult – inimestel ei tohiks töö kaotamise ees hirmu olla. «Praegu paistab küll kõik stabiilsena. Ei taha küll ära sõnuda, aga nii see on,» ütles ta.

Vahed kärisevad

Eesti vaeseim vald Piirissaare jäi aga rikastega võrreldes veel vaesemaks. Kui 2006. aastal oli Piirissaare valla elanike keskmine palgatulu 2,9 korda madalam kui Viimsi rahval, siis nüüd on vahe kärisenud juba 3,1 korda.

Kristi Lehto sõnul läheb ka Piirissaarel elu paremuse poole, aga aeglasemalt kui teistes valdades. Endiselt on vaeste hulgas piirilinn Narva, kus palgatase jääb märgatavalt alla isegi Narva-Jõesuule.

Narvas sündinud koreograaf Katrin Noorkõiv tunnistas, et viimastel aastatel on küll palju muutunud, kuid Narvast ära minna ta ei kavatse.

Kuigi linna üks suuremaid tööandjaid Kreenholm jättis paljud narvalannad tööta, on mõned asjad ka paremaks läinud. «Lõpuks ometi sai valmis uus kino,» tõi Noorkõiv näite.

Kuid Eesti meeste ja naiste palkade vahe pole aastaga muutunud. Kristi Lehto tõdes, et 227 omavalitsusest oli vaid kaheksas vallas naiste brutotulu kasv kroonides suurem kui meestel. Suurim meeste-naiste palgaerinevus valitseb Hiiumaal. «Seal pole aastaga midagi muutunud, ikka moodustab seal naiste palk kaks kolmandikku meeste palgast.»

Vähim erinevad meeste ja naiste palgad Tartumaal. Veel eelmisel aastal oli see näitaja veidi parem Võrus, kuid muutused on Lehto sõnul väikesed ehk mõlema puhul moodustab naiste palk umbes 75 protsenti meeste palgast. «Seekord kasvas Tartus naiste palk ilmselt kiiremini kui meestel.»

Arvamus

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor
Garri Raagmaa

Trend on selline, et mida keskusele lähemal, seda jõudsam kasv. See on üle maailma nii. Ääremaad, kus pole lisandväärtust tootvaid tööstusharusid, langevad. Ka inimeste arv väheneb neis kohtades. Elanike arv on meil ka muutuv suurus, see ei ole alati tegelikult selline, nagu kirjas on.

Ma kardan, et mis puudutab Noa­rootsit või Järvakandit, siis piisab ühest väga jõukast inimesest, kes otsustab sinna elama asuda. Seega tasub sellisesse hüppesse suhtuda kriitiliselt, sest alati ei pruugi see olla struktuurse muutuse tasandil, vaid võib tähendada ühe inimese juurdekolimist.

Mis toimus Eestis aga viimase paari-kolme aastaga? Toimus nn suure keskuse ülevoo efekt. Suurte keskuste hinnatasemed olid kasvanud ning üsna paljud ettevõtted, kes olid palga- või kinnisvarakulude suhtes tundlikud, võisid otsustada tootmist mujal laiendada.

Samas on oluline, mis valdkonnas need ettevõtted tegutsevad. Ehitusfirmad, kes ainult koduturule tootnud, on üsna suurtes raskustes. Turismifirmad on aga siiamaani üsna optimistlikud ja näevad kasvuvõimalusi. Üldine pilt sõltub seega nii sektorist kui turust, kuhu tootmisettevõte on tootnud. Kui rahvusvahelisele turule, on kasvuvõimalusi rohkem.

Samas võib küsida, kas Viimsi elanik on õnnelik. Tean ühte Viimsi inimest, kes on nii vihane, et ähvardas end sealt välja kirjutada. Kui sul on vaja infrastruktuuri tohutult palju investeerida, olgu koolidesse või lasteaedadesse, on tulu juba miinuse poole peal. Pead rohkem kulutama, kui tulu saad.