Balti riigid elasid viimase 20 aasta jooksul läbi sügavama languse kui ükski teine Ida-Euroopa riik, lausus Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin täna Eesti inimarengu aruande tutvustamisel.
Lauristin: Balti riigid elasid läbi sügavaima languse
5. september 2011, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauristin püüdis aruandes tehtud ülevaate põhjal vastata küsimusele, kas möödunud aastakümnetel käisid Eesti, Läti ja Leedu ühist Balti teed või käis igaüks oma rada.
«Mingit ühte rada oleme sõitnud nagu kolm suusatajat – kord üles, kord alla. Eesti on siin olnud vedajaks, aga rada on kõigil sarnane,» leidis Lauristin.
«Balti tee on kõigist teistest Ida-Euroopa riikidest olnud erinev ja selgelt eristuv, sest teistel sellist sügavat langust, šokki või auku ei ole tulnud läbi teha,» märkis professor.
Ta viitas, et kui vaidluses siirdeühiskonna arengu ümber on selles süüdistatud šokiteraapiat, siis šokki on läbi elanud ka teised. «Poola, kes on šokiteraapia mudelmaa, kelle järgi isegi see nimetus tulnud, ei ole sellist langust läbi teinud. Aga meie, kes me kolmekesi pidime välja rabelema nõukogude süsteemist, saime väga tugeva trauma osaliseks ja olime väga raske väljakutse vastuvõtjateks. Edasine tee on läinud ülespoole,» rääkis Lauristin.
«Teiseks kindlaks eripäraks kolmel Balti riigil on see, et hoiame ankrukohta, viimaseid kohti kõigis edetabelites, kus juttu on sotsiaalkaitsekulutustest,» lisas Lauristin. «Ühtedele on see olnud auasjaks, näiteks rahandusministrid on kasinust kiitnud. Kui aga kuulame teisi, siis seetõttu on mitmed olulised programmid jäänud meil katteta.»
Lauristin lisas, et sotsiaalkulutuste dünaamika siiski on viimase 10 aasta jooksul siiski olnud suur ja positiivne, kuigi me praegugi oleme Euroopa keskmisest kaks korda maas.