Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et tungivalt on vaja selgeid juhiseid, mis aitaks lastega igapäevaselt töötavatel spetsialistidel täita seadustest tulenevaid kohustusi lapse abistamisel ja tema abivajadusest teatamisel, järgides samas ka isikuandmete kaitse põhimõtteid.
Õiguskantsleril kui lasteombudsmanil on kavas niisugune soovituslik juhis ise koostada. Selleks kutsus ta täna kokku töörühma, mis analüüsib igapäevatöös ette tulnud olukordi, kus lastekaitse ja andmekaitse kokkupuutepunktides on tekkinud praktilisi probleeme abivajavast lapsest teatamisel või lapsele abi andmisel.
Lastekaitse seaduse järgi on igaühel kohustus viivitamatult teavitada abivajavast lapsest politseid, sotsiaaltalitust või mõnda muud abi andvat organit. Praktikas on paraku ette tulnud juhtumeid, kus info abi vajavast lapsest ei ole õigete ametiasutusteni piisavalt kiiresti jõudnud.
«Probleemi üks põhjus võib olla selles, et mitmed lastega igapäevaselt töötavad spetsialistid (haridus-, sotsiaal-, meditsiini- ja politseitöötajad jne) on väljendanud ebakindlust seoses andmekaitse seadusest tulenevate piirangutega abivajava lapse isikuandmete töötlemisel,» arvas Indrek Teder.
Näiteks 2009. aastal Tartu Ülikooli teadlaste läbiviidud uuringus selgus, et üks laste väärkohtlemisest teatamise takistus on võrgustiku osapoolte lahknevad seadusetõlgendused. 51 protsenti spetsialistidest leidis, et isikuandmete kaitse seadus keelab väärkoheldud lapse kohta info edastamise.
Sama teema on teravalt tõusetunud ka tänavu mitmetel lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate, õpetajate ning arstide ja õdede osavõtul toimunud lapse õigusi, võrgustikutööd ja varast märkamist käsitlenud seminaridel.
Tederi sõnul ei ole probleemi põhjus õigusliku regulatsiooni puudulikkus või vastuolu kahe õigusnormi vahel, sest isikuandmete kaitse seadus ei keela abivajavast lapsest pädevatele ametiasutustele teada anda. Pigem näib põhjuseks olevat vähene informeeritus lastekaitse ja isikuandmete kaitse põhimõtetest.
Lisaks lapse abivajadusele reageerimisele on oluline lapse abivajaduse ennetamine ning selleks otstarbeks andmete kogumine ja töötlemine. N-ö väiksemad infokillud ja kahtlused ei tarvitse isoleeritult olla piisavalt tõsised menetluse alustamiseks, kuid võivad omada tähendust, kui sarnast teavet peaks kogunema rohkem.
Täna kogunenud töörühmas osalevad lisaks õiguskantsleri kantselei ja andmekaitse inspektsiooni ametnikele ka esindajad sotsiaaltöö, politsei, tervishoiu ja hariduse valdkonnast ning laste õiguste eest seisvatest kodanikuühendustest.