Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Salme viikingilaev ehitati ilmselt röövretkedeks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mereajaloolaste hinnangul sarnaneb Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Salmest leitud laev peaaegu üks-ühele selle Rootsis taastatud viikingilaevaga, ainult et Salme laeval puudus mast ja puri. | FOTO: Vello Mässi erakogu

Eesti merearheoloogia suurleiuks peetavat Salme viikingilaeva tüüpi alust kasutati ligi 1200 aastat tagasi ilmselt vaid lähinaabrite rüüstamiseks, sellise alusega üle suure mere Rootsi sõita ei olnud neil aegadel tark tegu, kirjutab Risto Berendson.


Kümmekond meetrit pikk ja paar meetrit lai, ilma masti ja purjeta, 12 aeru, neist igaühe taga tõmbamas tugev mees, laevaninas ning ahtris ootamas oma vahetust veel kümmekond sõudjat. Umbes nii võib kirjeldada vaatepilti, mis avanes enam kui 12 sajandit tagasi Salme sõjalaevas, kui see mõnele rüüsteretkele suundus.

Sellisele järeldusele jõudsid eelmisel nädalal Tallinnas Saaremaa muinaslaeva seminari pidanud laia profiiliga uurijad ja arheoloogid, koostades laeva mudeli konstrueerimiseks vajalikku visiooni.

Nobe röövlaev

Mis põhjusel see laev Salmel koos seitsme surnud inimesega mereranda jäeti? Kas tegemist on mõnes lahingus hukkunud saarlaste endi laevaga või ehk Kuramaalt rüüstama sattunud tulnud ja siin maise lõpu leidnud naabritega? Täpne vastus jääb esialgu saladuseks.

Arvata on, et laeva väljakaevamistelt saadud andmete põhjal võib kahtluse alla seada leiu Skandinaavia päritolu, sest Salme laeva ehitustehnoloogia erineb mõningates peensustes Rootsis ja Taanis kasutusel olnud nippidest.

On väga tõenäoline, et Salme laevaga käidi külas vaid lähinaabreil, näiteks tänapäeva Läti Kuramaa elanikel. Ajalooürikud viitavad sellele, et üle Läänemere läksid tollal uhkeks mererahvaks peetud saarlased rüüsteretkele alles mõnisada aastat hiljem.

Alles siis ehitasid ka saarlased ehtsaid merelaevu, mis võimaldasid võtta pardale
30 meest ja enamgi ning läbida hea purjetuulega Saaremaa ja Gotlandi vahelise sajamiilise teekonna ühe ööga.

Ajalooürikutest on teada seegi, et rootslased, taanlased ja norralased käisid sõudelaevadega juba 6. sajandil Gotlandi kaudu Saaremaad ja Kuramaad rüüstamas. 500. aasta paiku lahkus ülerahvastatud Gotlandilt hulk elanikke ja suundus Hiiumaa poole.

Ent taanlased oli võimekad meremehed, kellele pikad vallutusretked polnud ületamatuks raskuseks. Läänemerel 12.–13. sajandil ilma teinud saarlastel puudusid 300 aastat varem selliseks ettevõtmiseks vajalikud alused ja sõjaline võimekus. Väheste meestega Rootsi rannikule röövretkele minna polnud arukas.

Viikingilaevade ajalugu uurinud mereajaloolane Vello Mäss peab väga tõenäoseks, et Salmelt leitud laeva kasutati liikumiseks vaid Läänemere rannikuvetes, Väinamerel ja Liivi lahes.

«Laevas oli ruumi nii vähe, et ööseks tuli kindlasti maale minna,» pakub Mäss. «See oli kerge ehitusega, kiire röövlaev. Oma ajas väga arvestatav meresõiduk.»

Mereajaloolase väitel tuleks Salme laeva kindlasti kutsuda laevaks, sest isegi suure mereriigi Norra mõistes algasid laevad tosinast aerust alates ehk siis täpselt sellest piirist, kus asub Salme laev.

Murtud mõõgad

Samavõrd usutavaks peavad arheoloogid sedagi, et erinevalt esialgsest versioonist, mis rääkis koos surnutega randa uhtunud mereõnnetuse ohvritest, on Salmel tegemist siiski laevmatusega.

«Sellele viitavad laevast leitud murtud mõõgad,» pakub mereajaloolane Mäss. «See oli vana tava – surmata ka peremeestele teise ellu kaasa pandud relvad.»

Kui Skandinaaviast on leitud laevamatusekohti isegi kuni 15 alusega, siis Eestis on ka kaks laeva ülim haruldus. Ja Salme leiuala vajab veel põhjalikku uurimist. «Skandinaavia maades maeti koos laevaga ülikuid, kellele pandi laeva kaasa relvi, koduloomi ja näiteks mõni tema orjatargi,» räägib Mäss.

Miks olid Salme laevas asunud seitsme inimese jäänused ebakorrapärases asendis, jääbki ilmselt teadlastele saladuseks. Samuti küsimus, kas kunagiselt mererannalt leitud laev kaevati üldse maasse või jäeti see sinna lihtsalt kõdunema, seniks kuni meri selle mattis.

Kultuurkihi paksus, mis laeva sisaldas, ulatus vaid 30 sentimeetrini. Üsna paks pinnasekiht koos laeva parrastega on hävinud üle vraki rajatud tee ehitamise käigus.

Sihvakas alus

Salme viikingilaeva andmed


•    Pikkus 11,5 meetrit


•    Laius (kõige laiemas kohas) 2 meetrit


•    Pardakõrgus 0,75 meetrit


•    Süvis koos kiiluga 0,4 meetrit


•    Kaarte arv 8


•    Valmistatud männipuidust

Tagasi üles