71-aastasel teedeinseneril Jaak Valgemäel on kinnisidee rajada tuumajaam, mis oleks märksa ohutum kui kõik Tšernobõlid või Fukushimad kokku, sest ta paikneks maa all, graniidimassiivi sees.
Eakas insener tahab rajada maa-alust tuumajaama
7. september 2011, 22:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgemäel on tuumajaamaga isiklik kana kitkuda. Jaagu noorem vend Peep käis paljude teiste kombel Tšernobõli katastroofi jälgi likvideerimas. Tagasi tulles diagnoositi tal vähk ning ta suri 48-aastaselt. Venna kaotust leinates tekkis aga elupõlisel teedeinseneril mõte rajada maa-alune tuumajaam, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
«Kõigepealt tekkis muidugi protest tuumajaamade vastu mul isiklikult, aga see on selge, et me ei saa, eriti Eestis, ilma tuumajaamata ennast ära elatada, sest muidu me lihtsalt kulutame ära põlevkivi, mis on meie ainuke rikkus ja mida võiks kasutada palju paremaks otstarbeks, kui lihtsalt teda korstnast läbi lasta,» selgitas insener idee tekkelugu.
Jaak on enda sõnutsi leidnud innovatiivse ja ohutu tuumaenergeetika saladuse ja selleks on ei rohkem ega vähem kui maa-alune tuumajaam. «Ma ei ütle, et ta on 100 protsenti kõige parem variant, aga ta võiks olla parem kui maapealne,» märkis ta.
Idee tundub esiotsa utoopiline aga samas paljutõotav. sest siiani pole inimkond veel maa-alust tuumajaama näinud. Eesti oludes peaks see rajatama mitmesaja meetri sügavusele merepõhja alla graniidisüvendisse.
Jaama asukohaks sobib Muuga laht
Jaak on välja töötanud tehnilise lahenduse spetsiaalsele graniitsarkofaagile, millele ta on isegi kasuliku mudeli tunnistuse taotlenud. See on tavainimesele üsna mõistmatu skeem, küll aga on selge, kuhu insener tuumareaktori paigaldada soovib - Muuga lahte, kust on tema hinnangul väga mugav tulevikus kogu pealinna elektriga varustada.
Jaagu visiooni järgi kaevatakse tunnel hambulise kombainiga, mis närib ennast maast läbi kiirusega umbes 25 meetrit ööpäevas, jättes endast maha betoneeritud käigu. Jaama keskkonnaohutuse tagab täiendava vaakumkambri ehitamine tuumareaktorile. Maa-aluse aatomielektrijaama tööd reguleeritakse mere kohale kerkivast kontorihoonest.
Juhul kui Eestis peaks toimuma maavärin või tuumajaamas mingi avarii, sulgub see Valgemäe sõnul täielikult ja jääb suletuna maa alla.
«See on nagu siibrite mäng: kütad ahju, lükkad siibri kinni, järelikult enam ei saa suits välja minna ega soe ei lähe välja ega midagi, sama asi on,» selgitas ta ja lisas, et reaktor jääb küll igavesti merepõhja, aga tema likvideerimiseks pole rohkem kulutusi tarvis teha.
Samas tunnistab Jaak, et tegelikult tuleks tema projekti veel põhjalikumalt analüüsida ja miks mitte sellele tasuvusuuring teha. Kuid isehakanud tuumateadlasel on üsna nimekad pooldajad. Akadeemik Anto Raukas ja tema naabrimees, TTÜ emeriitprofessor Jüri Kann on mõlemad nõus, et vähemalt tasuvusuuring võiks projektile ära teha küll.
Raukase hinnangul on idee täiesti realistlik ja mõni rikkam riik selle ka realiseeriks, sest see on inimestele ohutu. «Paljud inimesed ju kõnelevad, et kui ta viia maa alla, siis me poleks üldse vastu,» märkis Raukas.
Ka Kann kinnitas, et merealune tuumajaam on mitu korda ohutum. Mõlemad tõdevad siiski, et maa-aluse tuumajaama rajamisel on üks suur takistus - raha, sest maa alla viimisega võib elektrijaama maksumus olla kuni paar korda suurem võrreldes maapealse jaamaga.
Suurim takistus on kõrge hind
Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel ütles, et idee on huvitav, aga ilmselt teostamatu. Tehniliselt peaks sellise projekti elluviimine võimalik olema, kuid see on pööraselt kallis. Tõenäosus, et kui kunagi tuumajaam Eestisse rajatakse, tehtaks see maa alla, ei ole tema sõnul väga suur, sest ka praegused tehnoloogiad tagavad päris hea ohutuse.
Tõenäoliselt jõudis samale järeldusele ka Eesti Energia, kelle juurde Jaak Valgemäe oma ideega pöördus. Nimelt neli aastat tagasi osales Jaak oma merealuse tuumajaama projektiga Eesti Energia tulevikuenergia sihtkapitali ideekonkursil, kuid finalistide hulka ta ei jõudnud.
Praegu ei taha Eesti Energia Valgemäe ideed «Pealtnägija» kaamera ees enam meenutada, vabandades, et nad pole asjaga kursis.
Kas leidliku, maa-aluse tuumajaama ideega, seostatakse sajandi pärast ühe Eesti teedeinseneri nime, näitab aeg, aga seni peab Jaak Valgemäe lootma, et tema poolt letile löödud kinnisidee arendamist jätkaks juba mõni noorem teadlane.