Aaviksoo nõuab teadustegevuselt rohkem selgust

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Aaviksoo ja Volli Kalm tänasel pressikonverentsil
Jaak Aaviksoo ja Volli Kalm tänasel pressikonverentsil Foto: Rein Joamets / haridus- ja teadusministeerium

Minister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti Teadusagentuuri vaja, et inimestele paremini selgitada, kuidas teadusesse investeerivat raha kulutatakse ja mida selle raha eest saadakse.

Haridus- ja teadusministeerium käivitab järgmise aasta 1. märtsil Eesti Teadusagentuuri, mille peamiseks ülesandeks on teadlaste ja teadusasutuste uurimistoetuste taotluste hindamine ning rahastamine.

Aaviksoo hinnangul võib aga rahastamisest isegi olulisem olla see, kuidas selgitada ja põhjendada, miks üht või teist taotlust toetati ning mida see meile kõigile annab.

«Kuidas teadlaste töö tõstab elukvaliteeti, kiirendab meie majandusarengut ja parandab elukvaliteeti?» küsis Aaviksoo. «Teadusest kaugemal seisvate inimeste jaoks on need küsimused ebaselgeks jäänud. Tahaks väga loota, et teadusagentuur suudab seda ülesannet täita, sest teadus ei saa areneda väljaspool ühiskonda.»

Samuti peaks teadusagentuur Aaviksoo hinnangul tulevikus üle vaatama, kuidas tehakse rahastamisotsuseid ja rohkem tähelepanu pöörama sisulisele poolele ning vähem sellele, et kui palju artikleid keegi on avaldanud või kui mitu inimesi on uurimisrühmas.

Eesti Teadusagentuuri käivitamist hakkab juhtima professor Volli Kalm, kuid Aavisoo sõnul ei saa veel öelda, et Kalm oleks teadusagentuuri tulevane juht. Minister lisas, et üheks juhikandidaadiks Kalm tõenäoliselt siiski kerkib.

Eesti Teadusagentuur luuakse senise Eesti Teadusfondi baasil. Kuidas ja kui suureks kujuneb teadusagentuuri meeskond, ei osanud Kalm veel öelda, sest ta tegeleb alles vajalike rollide ja ülesannete kaardistamisega.

«Pole võimalik öelda kindlat numbrit. Mõned funktsioonid tulevad juurde ja nõuavad täiendavat mehitamist, kuid see kõik võtab aega,» selgitas Kalm. «Ma pole kindel, kas kõik see on võimalik esimeseks tööpäevaks.»

Sisulistest muudatustest oskas ta aga esile tõsta, et sihtfinantseeringu ja teadusfondi granti asemel hakatakse jagama institutsionaalseid ja individuaalseid grante.

«Need nimed peaks juba rõhutama, kes vastutab rahade kasutamise eest ja kellel lasub vastutus neile pandud ülesanded täita,» selgitas Kalm.

Teadusagentuuri prioriteedid paneb paika teadus- ja arendusnõukogu, kuhu kuuluvad peaminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, teadus- ja haridusminister, rahandusminister, neli akadeemilise kogukonna esindajat ja neli ettevõtlussektori esindajat. Nemad annavad oma soovitused valitsusele ja sealt liiguvad ettepanekud riigikogusse.

Kuigi teadusagentuur prioriteete ise ei püstita, on Aaviksoo sõnul teadusagentuuri väga oluline roll tagasiside andmine, et poliitilised otsustajad saaksid paremini otsustada.

Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest on käesolevaks aastaks teadus- ning arendustegevuseks planeeritud kokku 138,4 miljonit eurot.  Aaviksoo kinnitusel jääb summa tulevikuski suurtes joontes samaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles