Osa kõrgharidusreformist tormas ees minema
9. september 2011, 15:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis eile heaks kõrgharidusreformi eelnõu, milles puudub tasuta kõrghariduse sisseviimises oluliseks peetav õppetoetusi puudutav osa. Haridusministeerium loodab selle osa rehkendusest kevadeks parlamenti järele saata.
«Üliõpilaste tugisüsteemi muutmine peab valmima sügise jooksul ja loodetavasti saab riigikogu selle heaks kiita kevadel,» ütles haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets. Õppetoetuste süsteemi muutmise teesid on praegu alles partneritele kommenteerimiseks esitatud ning tagasisidet oodatakse 3. oktoobriks.
Laidmetsa sõnul pole üldse probleem võtta õppetoetuste seaduse muudatused vastu eraldi ülejäänud kõrgharidusreformist, sest tegu on sisuliselt erinevate seaduste muudatustega. «Üks puudutab õppetoetuste ja õppelaenu seadust, teine ülikooli- ja rakenduskõrgkooli seadust,» sõnas Laidmets.
Eile valitsuses heaks kiidetud seadusmuudatused võimaldavad tasuta õppimist ja muudavad ülikoolide rahastamise põhimõtteid, need jõuavad riigikokku järgmisel nädalal.
Praeguses reformipaketis tehakse mõningad muudatused siiski ka õppetoetuste seadusse, need puudutavad üleminekuaega perioodiks, mil uus õppetoetuste süsteem veel ei kehti. «Ei saa öelda, et praegu õppetoetuste süsteemi üldse ei ole, lihtsalt kavandatav uus süsteem haakuks kogu reformiga paremini. Mingit katastroofi pole, kui nad päriselt koos ei käi,» arvas Laidmets.
Samuti pole ministeerium kaotanud lootust kogu kõrgharidusreformi ühe paketina jõustada järgmisest sügisest.
«Meie näeksime muidugi ideaalis, et õppetoetused hakkaksid kehtima järgmisest sügisest koos muu süsteemiga, aga siin on vaja riigieelarvest raha ette näha ja tehnilisi lahendusi luua, nii et ma ei saa pead anda. Hiljemalt 2013. aastal aga küll,» selgitas Laidmets.
Minister otsib aktiivselt ka kohti, kust õppetoetuste rakendamiseks juba järgmisel aastal riigieelarvest raha leida. Võimatuks missiooniks Laidmets seda ei pidanud. Et uut tüüpi toetust saaksid taotleda vaid järgmisest aastast ülikooli astujad, oleks järgmise aasta lisaraha vajadus umbes 2 miljonit eurot.