Uusimmigrantide seas läbiviidud küsitlusest selgus, et Eestisse tulijad on hästi haritud ja ettevõtlikud.
Milline on Eestisse tulev uusimmigrant?
10. september 2011, 22:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selles uuringus osalenud Eestisse saabunud sisserändaja nö. keskmine kuju võiks olla: kõrgharidusega, kuid halva keele- ja arvutioskusega ettevõtlik ja tööturul aktiivne inimene,» tutvustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koordinaator Ede Teinbas nelja riigi uusimmigrante hõlmavat uuringut.
Eestis, Saksamaal, Kreekas ja Itaalias läbiviidud uuringust selgus, et Eestis on ligi pooltel sisserändajatel kõrgharidus. «Kui võrrelda Eesti keskmise hariduse jaotust, siis oli nende haridustase keskmisest märksa kõrgem,» sõnas Teinbas. Eestis uuringus osalenute seas oli üsna palju ettevõtjaid, aga oli ka õpetajaid ja insenere.
Samas hindavad küsitletud oma eesti keele oskust üsna madalalt. Ligi veerand neist ei oska üldse eesti keelt, pea pooled ehk 46 protsenti oskavad keelt algtasemel, 19 protsenti kesktasemel ja vaid kaheksa protsenti valdab keelt kõrgtasemel. Ka peetakse oma arvutikasutamisoskusi kehvaks.
Uusimmigrantidelt küsiti ka, mis on nende kui sisserändajate jaoks suurim probleem Eestis.
Viiendiku vastanute jaoks olid suurimad probleemid eesti keele oskuse ja tööhõivega. Ka häiris elamisloa lühike tähtaeg (1 aasta).
«Nimetati ka probleeme Eesti kodakondsuse omandamisel, rändeinfo ja –menetluste komplitseeritust, pagulasstaatuse saamist, probleeme eluasemega, isiklikke suhteid ja rahvusküsimust,» rääkis Teinbas.
Sama uuringu käigus selgus, et Itaalias elavate immigrantide jaoks oli suurimaks probleemiks töö leidmine, Hispaanias bürokraatia, Saksamaal kvalifikatsiooni tunnustamine, ebavõrdsed tingimused tööturul ja diskrimineerimine tööl ning Kreekas rassism, bürokraatia ja keeleprobleemid.
Nelja riigi tulemuste kohaselt umbes 2/3 sisserändajatest töötab, kusjuures töötavaid uusimmigrante oli rohkem Eestis ja Kreekas. Samas kui näiteks Itaalias on tööpuudus sisserännanute seas suureks probleemiks ja seal töötab vaid 43 protsenti vastanutest. Immigrandid peavad väga erinevaid ameteid, alates koristajast ja postiljonidest kuni direktorite ja professoriteni. Paljud vastanutest tegutsesid ettevõtjatena.
Ligi 70 protsenti Eestisse tulnud sisserändajatest peavad oma praegust tööd vastavaks oma kvalifikatsioonile, samas kui Itaalias jäi see näit alla 30 protsendi.
Kõikides küsitletud riikides otsivad sisserändajad tööd eelkõige isiklike kontaktide kaudu, vähem kasutatakse avalikke tööturuteenuseid ja meediat. Töö vahetamisel peeti Eestis probleemiks nii keeleoskust kui elamisloa seotust konkreetse töökohaga.
Neljas riigis toimunud uuringus küsitleti 398 immigranti, Eestist osales küsitluses 51 inimest. Ede Teinbasi sõnul küsitleti eelkõige kolmel viimasel aastal Eestisse tulnuid. «Kuna küsitlused olid anonüümsed, siis seda (päritoluriiki - toim) näha ei olnud, aga valdav enamus täitis ankeedi vene keeles, oli ka inglise ja eesti keeles vastajaid. Ilmselt on osad immigrandid jõudnud eesti keele ära õppida,» sõnas Teinbas.
Küsitluse eesmärk oli välja selgitada uusimmigrantide vajadused ja ootused rände ja tööturuga seotud dokumentide esitamise ja menetlemise korra osas.