Saaremaa keskraamatukogu otsib lahendust haisuprobleemile, mida tekitavad raamatukogus ajakirjandusväljaandeid lugemas käivad eluheidikud.
Raamatukogu on kimpus eluheidikutega
10. september 2011, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lugemissaalis on see probleem meil ikka väga tõsine, sest sellises olukorras on raamatukogu töötajatel väga raske olla ja ka külastajatele on see ebamugav,» lausus Saaremaa keskraamatukogu direktor Anu Vahter ajalehele Meie Maa.
«Me ei saa kahjuks aknaid avada ja värsket õhku sisse lasta. Õhuvahetuse eest hoolitseb vaid lokaalne ventilatsioon. Samas saan ma ka kodututest aru, sest lugemine on üks inimõigusi. Tegelikult on väga kurb, et nad sellises olukorras on. Oleme jõudumööda suunanud neid linnavalitsuse sotsiaalosakonda abi küsima või juhatanud kohta, kus saaks end pesta.»
Mingeid suuri korrarikkumisi või külastajate kimbutamist pole elu hammasrataste vahele jäänud inimesed korda saatnud. «Kogu selle aja jooksul on olnud ainult paar intsidenti, üldiselt on nad rahulikud ja viisakad, tulevad siia vaid lugema,» sõnas Anu Vahter.
Kodutute teema võttis Anu Vahter üles ka augusti lõpus toimunud linnavolikogu kultuurikomisjoni istungil ning plaanib murega pöörduda Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakonda.
«Ega selle probleemiga ole ainult meie hädas, sama on ka mõne teise avaliku asutusega Saaremaal või mujal Eestis. Näiteks Solarise kino Tallinnas on kehtestanud sisekorraeeskirja, kes pääseb filmi vaatama, kes mitte. Võib-olla oleks üks lahendus ka meie raamatukogus sellise eeskirja kehtestamine,» arutles Vahter.
Kultuurikeskuses asuv Saaremaa keskraamatukogu tunneb teravat puudust ka turvaväravatest, sest aastas kaob raamatukogust päris arvestatav hulk raamatuid ja ajakirjandusväljaandeid. Viimane inventuur toimus juba mitu aastat tagasi, siis saadi kadunud raamatute ja muude tarvikute hulgaks umbes 3000, mis oli kaotsi läinud 15 aasta jooksul.
Nüüd loodab raamatukogu, et koos lisaseadmetega vanas rahas ligi 500 000 krooni maksvad turvaväravad lülitatakse järgmise aasta eelarvesse.