Mikser 9/11st: maailma tajutakse ohtlikuma paigana

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Mikser
Sven Mikser Foto: Liis Treimann.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhi Sven Mikseri hinnangul saadi 2001. aastal USAd tabanud terrorirünnaku järel aru, et riikide julgeolekule ei kujuta ohtu ainult teised riigid, vaid ka terroristlikud organisatsioonid.

Mikser lendas USA pealinna Washingtoni 2001. aasta 10. septembril, et osaleda noortele poliitikutele ja diplomaatidele mõeldud külastusprogrammis ning sissejuhatav loeng pidi USA välisministeeriumis toimuma 11. septembri hommikul.

11. septembril lahkuti hotellist kell 8.45 ehk mõni minut pärast esimese lennuki tabamust ja üks veidi hilinenud delegatsiooni liige nägi televiisorist eriuudist, kuid toimunu tõsidusest ei saanud keegi veel täit aimu.

«Meie saatja ütles veel, et seda on varemgi juhtunud. Tõsidusest saime aru, kui jõudsime välisministeeriumisse ja tabamuse sai teine torn,» sõnas Mikser.

Vaatamata New Yorgis toimuvale algas delegaatidele mõeldud loeng, kuid see katkestati 20 minuti pärast, kui kolmas lennuk lendas Pentagoni, sest siis saabus käsk evakueerida kõik muuseumid ja föderaalhooned.

«Ülejäänud päeva korjasime infokillukesi ja suundusime hotelli, mis asus Valge Maja läheduses,» meenutas Mikser. «Olime küll sündmuste keerises, kuid mitte nii dramaatiliselt. Inimesed olid tänavatel üldiselt hämmastavalt distsiplineeritud, kuigi šokk ja lein oli näha.»

«Samas mingit tunglemist polnud ning vaatasime kauplustes ja apteekides, et mis uudist on. Olimegi ühes apteegis, kui tuli uudis, et esimene torn on kokku varisenud,» lisas ta.

Mikser helistas ka kodustele, sest neil polnud veel aimugi, kas ta üldse jõudis USAsse, kuid ülekoormatud telefoniliinide tõttu sai ta perega ühendust mõne tunni jooksul.

Loomulikult lõi toimunu sassi Mikseri ülejäänud plaanid ja ära jäi näiteks Norfolki sõjaväebaasi külastus, sest kõik sõjaväebaasid olid kõrgendatud valmisolekus.

Eristuv moment

Mikseri sõnul on ajaloos tähtsaid hetki, mida saab Juhan Peeglit tsiteerides uudissündmustena jagada kolme kategooriasse.

Esiteks sündmused, mille juhtumine on ette teada nagu näiteks Euroopa Liiduga liitumine. Teised on sellised, kus on teada, et midagi juhtub, kuid selge pole lõpptulemus – näiteks Eesti ja Venemaa jalgpallikohtumine. Kolmas kategooria ongi šokeerivad sündmused nagu katastroofid.

Mikserigi hinnangul on 9/11 terrorirünnakud selliseks sündmuseks, mida mäletavad kõik täiskasvanud.

«See oli suur šokk, mis on eestlastele võrreldav Estonia katastroofiga,» sõnas Mikser. «Ameeriklastele kindlasti võrreldav Pearl Harbori ründamisega, mis on selline eristuv moment, kus teatud eluvaldkondadest vaadatakse ajalugu enne ja pärast.»

Mõjud endiselt tuntavad

Mikseri arvates on 9/11 sündmused olnud tähtsad julgeolekukäitumise ja poliitika mõjutajad ning on seda tänaseni.

Mikser tõstis esile juba toimunud sündmusi nagu Taliban kukutamiseks Afganistani minemine ja Iraagi sõda, mida püüti terrorismiga põhjendada.

Samuti tõstis Mikser esile, et Wikileaksi skandaal sai võimalikuks seetõttu, et pärast terrorirünnakut sunniti ametkondi infot enam vahetama, sest selgus, et ametkondadel oli palju infot, mis aidanuks toimunut ennetada, kuid nad ei jaganud enda teadmisi teistega – nii tehtigi info valikuta kättesaadavaks ja sellest tulenevalt juhtus Wikileaks.

«Saadi aru, et riikide julgeolekule ei kujuta ohtu ainult teised riigid, vaid ka selliseid terroristlikud organisatsioonid, kelle kätes oleks massihävitusrelvad tohutuks ohuallikaks,» lisas Mikser.

Eestis sai Mikseri arvates terrorirünnakute läbi selgemaks, mida tähendab kollektiivses julgeolekus osalemine ning meile langevad kohustused ja nende kohustuste täitmisega seotud riskid, ohud ja võimalikud kaotused.

«Juba siis öeldi meile, et kui tulite siia mõttega küsida toetust, siis praegu on hetk küsida, et mida teie saate USA jaoks teha,» meenutas Mikser.

Samuti muutus Mikseri sõnul NATO loogika, sest varem nähti seda enesekaitseorganisatsioonina, mis aitab liikmeid väljastpoolt tulevad agressiooni eest. Nüüd tuli kõigil panustada sõjaliste operatsioonide läbiviimisesse ja sõdida NATO liikmete piirkonnast väljaspool.

Liberaalse demokraatia roll

Mikseri sõnul sai terrorirünnakutega lõpu ka külmale sõjale järgnenud ajalooeufooria, kus räägiti, et liberaalne demokraatia on saavutanud lõpliku võidu ja kõik piirid avanevad ning heaolust saavad osa kõik.

«Kuigi retoorikas öeldi, et ei tohi lasta suletumat ühiskonda kaela määrida, siis keerati neid asju tagasi,» ütles Mikser. «Ilmselt tajub avalikkus täna maailma ohtlikuma paigana, sest need rünnakud ei jäänud viimasteks.»

Tänaseks on poliitilises maailmas Mikseri hinnangul esiplaanile tõusnud mitmed teemad, mis terrorismi tõttu kõrvale lükati ja lisaks on asju, mis on poliitilistes jõuvahekordades muutunud.

Tulevikus oluliste piirkondadena tõstis Mikser esile Pakistani, Aafrika Sarve ja osa Araabia maailmast, kus on väga raske prognoosida, mis arengud toimuvad ja mis nendest riikidest saab.

«Kas pikaajalise autokraatia järel saabub miski, mis meenutab demokraatiat, või pöördutakse anarhilisele teele, mis oleks viljakas taimelava terrorismile,» selgitas Mikser.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles