«Hundivaba Saaremaa idee ei ole sellise targa ja hästi leviva loomaliigi puhul praktiliselt teostatav,» kommenteeris keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi Saaremaa talupidajate liidu ideed hundid saarelt välja ajada.
Keskkonnaamet: hundivaba Saaremaa pole teostatav
12. september 2011, 21:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ka ei sobi see kokku tänapäevaste Euroopa ja Eesti loodushoiu üldpõhimõtetega,» leidis Talvi. Ta seletas, et looduskaitsjate vaatepunktist on võrdselt olulised partnerid nii hundid kui pärandkooslusi hooldavad lambad. Mõlemad on Lääne-Eesti ja Saaremaa rikkaliku looduse lahutamatud osad.
«Tänu lammastele püsivad siinsetele aladele omased traditsioonilised kooslused, näiteks loopealsed, rannaniidud, puiskarjamaad, aruniidud,» loetles Talvi. «Samas peegeldab hundi kui tippkiskja esinemine looduses viimase terviklikkust ja head seisundit. Hunt on põllumehele ka oluliseks partneriks sõraliste ning mitmete probleemliikide nagu kopra ja kähriku arvukuse ohjamisel.»
Hunt ei ole Eestis looduskaitse all, ta on jahiuluk, kuid Euroopa Liidus on hunt loodusdirektiivi V lisasse kantud liik.
«Selle järgi võib hundile Eestis jahti pidada, kuid riik peab jälgima liigi seisundit ning selle olulise halvenemise korral tuleb vastavad abinõud tarvitusele võtta,» seletas Talvi.
Riikliku keskkonnastrateegia alusel on Eestile optimaalne arvukus 100-200 hunti. Keskkonnateabe Keskuse andmetel on viimastel aastatel hundi arv jäänud nendesse piiridesse. Saaremaal tänaseks kiskjate poolt murtud loomad moodustavad alla 0,8 protsenti siin olevast lammaste koguarvust.
«Tõenäoliselt ei ole kunagi varem karjakasvatuse ajaloos Eestis kariloomade näol olnud nii palju ja nii kergesti kättesaadavat, suurkiskjaid ahvatlevat saaki kui täna,» ütles Talvi. «Suurt osa kariloomadest, eriti lambaid, peetakse varakevadest hilissügiseni mitmesajapealiste karjadena inimasulatest eemal asuvatel loodusmaastike vahel karjamaadel.»
Samas olevat inimene oma asustusmustri ja igapäevase mõjuga looduse eest jätkuvalt taandumas ning näiteks on unustatud igipõline karjuse amet.
Talvi rääkis veel, et hundid on asustanud vahelduva eduga Eesti saari juba sajandeid. Peamiselt sõltub hundi esinemine saartel tema arvukusest suurel maal.
«Meie suurte saarte, sh Saaremaa, vähene isoleeritus ja elupaikade sobivus ei limiteeri mingil viisil siin huntide elamist,» ütles ta. «Läänemere teistel suurematel saartel nagu Gotlandil, Ölandil ja Ahvenamaal puuduvad tänapäeval suurkiskjad nende saarte suurema isoleerituse ja piirnevate maismaapiirkondade kultuuristatuse tõttu.»
Keskkonnaamet on loomapidajatele soovitanud kiskjakahjude vähendamiseks rajada vähemalt 1,2 m kõrgused, vähemalt 5 elektrikarjuse traadiga (esimene kuni 20 cm maapinnast) aiad.
«Selline aed peaks hoolsa paigaldamise ja hooldamise tulemusel oluliselt vähendama kiskjate tekitatud kahju võimalusi,» ütles Talvi. «Lisaks korralikule tarale aitab kiskjakahusid vähendada karjaste ja karjavalvekoerte kasutamine, kariloomade ööseks lauta või korralikku öötarandikku ajamine, karjamaade vahetamine ja teised meetmed.»
Viimased lambamurdmised Saaremaal:
1) 7.06 Valjala vald Lööne küla murtud 1 lammas
2) 13.07 Mustjala vald Paatsa küla murtud 9, 3 haavatud
3) 18.07 Mustjala vald paatsa küka murtud 3
4) 28.07 Kaarma vald Koidula küla murtud 4
5) 15.08 Leisi vald Piitsuotsa küla murtud 3 lammast
6) 18.08 Kärla vald Andla küla murtud 9 lammast ja 6 haavatud
7) 19.08 Kärla vald Sauvere küla murtud 26 lammast
8) 26.08 Kaarma vald Tõrise küla murtud 3, haavatud 2
9) 27.08 Kärla vald Sauvere küla murtud 4, haavatud 4
10) 28.08 Kärla vald Paiküla 5 murtud, 9 haavatud
11) 29.08 Kaarma vald Tõrise küla 4 murtud ja 4 haavatud
12) 06.09 Kaarma vald, Tõrise küla - murtud 4 lammast
13) 07.09 Kärla vald, Kandla küla - murtud 1, vigastatud 2 lammast
14) 11.09 Kaarma vald, Kaubi küla - murtud 3, vigastatud 1 lammas
Allikas: Keskkonnaamet