Valitsus harjutab riigi kaitsmist küberrünnaku korral

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse liikmed välisminister Urmas Paet, peaminister Andrus Ansip, majandusminister Juhan Parts, rahandusminister Jürgen Ligi.
Valitsuse liikmed välisminister Urmas Paet, peaminister Andrus Ansip, majandusminister Juhan Parts, rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Toomas Huik

Jaanuari lõpus toimub küberkaitse staabiharjutus «Küberpalavik 2012», millest võtavad osa valitsuse liikmed ja ministeeriumite esindajad, et harjutada riigi tegevust küberrünnaku korral.

«Iseenesest harjutavad nii vabariigi valitsus kui erinevad asutused ja ametnikud pidevalt läbi reageerimist erinevatele kriisisituatsioonidele ja hädaolukordadele. Küberohud ei ole siinkohal mingiks erandiks,» seletas kaitseministeeriumi nõunik Johannes Kert. «Arvestades seda, kui tugevalt sõltub kogu Eesti riik ja ühiskond erinevatest e-teenustest ja infotehnoloogiast, tuleb regulaarselt läbi harjutada ka tegevusi küberrünnakute korral.»

Kert rääkis, et õppuse «Küberpalavik 2012» eesmärgiks on aidata valitsust ja selle liikmeid paremini ette valmistuda kiireks ja optimaalseks tegutsemiseks võimalike küberrünnakute korral.

«Iga õppus on eksperiment, mille käigus testitakse tegutsemist ühe või teise ohustsenaariumi korral,» ütles ta. «Õppuste tulemustest lähtuvalt võidakse vajaduse korral korrigeerida struktuure, protseduure jne.»

Õppus viiakse läbi nn staabiharjutusena, st et õppusel osalejatele söödetakse ette erinevaid küberrünnakutega seotud situatsioone, mille lahendamiseks on vaja kiireid ja asjakohaseid otsuseid.

«Valitsus ja ministeeriumid peavad olema valmis kõigiks tõenäolisteks ohustsenaariumideks, sh küberohtude stsenaariumiteks,» sõnas Kert. «Seekord testime mõnda nendest. Kõiki korraga testida antud ajaraamistikus ei suuda.» Nimelt kestab õppus kuni kuus tundi. Muidugi seda juhul, kui osalejad initsiatiivi üles ei näita, et pikemalt teha.

Kert lisas, et õppuse stsenaariumist on täna veel vara rääkida, kuna õppus kaotaks suure osa oma mõttest, kui õppusel osalejad saaksid veel enne õppust teada, milliseid olukordi ja kriise nad õppuse käigus peavad lahendama hakkama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles