OECD: Eesti õpetajate palgad kasvasid kõige kiiremini

OECD riikide võrdluses kasvasid õpetajate palgad aastatel 2000-2009 kõige kiiremini Eestis – 46 protsenti. Palgad kasvasid ka ülejäänud liikmesmaades, kuid kõigi keskmine oli 7 protsenti.

Kui võrrelda aastaid 1995-2009, siis on Eesti 69-protsendise tõusuga kolmandal kohal, meist eespool on 84 protsendiga Tšehhi ja 90 protsendiga Türgi.

«Kuigi OECD PISA andmeanalüüs ei näita riikide lõikes olulist seost õpilase kohta tehtavate kulutuste ja keskmiste õpitulemuste vahel, viitavad PISA keskhariduse andmed, et edukad haridussüsteemid peavad üldiselt õpetajate kvaliteeti klasside suurusest tähtsamaks,» märgivad dokumendid koostajad.

Õpetajate töötasu suurus on paljudes riikides seotud kooliastmega – mida kõrgemas kooliastmes õpetaja tunde annab, seda kõrgemat töötasu ta teenib. Eesti kuulub koos Austraalia, Inglismaa, Kreeka, Iirimaa, Portugali, Šotimaa, Slovakkia ning Sloveeniaga aga riikide gruppi, kus õpetajate töötasu suurus ei ole seotud kooliastmega.

Siiski on meil õpetajate neto- ning brutopalgad võrreldes ülejäänud OECD riikidega suhteliselt madalad – oleme sellega OECD andmetel liikmesriikidest nelja viimase seas.

OECD toob välja, et meie õpetajate palgaskaala on keskmisest vähem järsk ning madalaimal palgaastmel olevad õpetajad jõuavad kõrgeimale seitsme aastaga.

Võrreldes ülejäänud kõrg- või keskerihariduse omandanutega saab 15-aastase kogemusega õpetaja Eestis 82 protsenti sama haridustasemega inimeste keskmisest palgast, märgitakse raportis.

OECD keskmine sama näitaja on 77 kuni 85 protsenti – alghariduses madalam ja gümnaasiumiosas kõrgem.

Keskharituid üle keskmise

Olulisemate haridusindikaatorite võrdluses kuulub Eesti samasse rühma maailma arenenud riikidega. Küll toob OECD välja, et mitmes haridusvaldkonnas on Eesti teistest riikidest oluliselt enam suurendanud rahastamist.

Eesti kohta avaldatud teates tuuakse esile meie kõrget haridustaset: keskhariduse omandanute määr on 89 protsenti (OECD keskmine 73 protsenti) ning kõrgharidusega inimeste määr 36 protsenti (OECD keskmine 30 protsenti), mida põhjendatakse sellega, et Eesti investeeringud haridusse on ajalooliselt olnud märkimisväärsed.

Ajavahemikul 2000-2008 suurenesid Eesti kulutused üld- ja kutseharidusse enam kui 60 protsenti, selles võrdluses oleme teisel kohal ning ületame kaks korda OECD keskmist. Samal ajal on õpilaste arv Eestis vähenenud veerandi võrra, kuid OECD riikides jäänud suhteliselt stabiilseks.

Ajavahemikus 2000–2008 on kasvanud ka kõrgkoolide kulutused õppija kohta. OECD riikide keskmine rahastamine kasvas 14 protsenti, Eestis 32 protsenti.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul on oma osa siin selles, et noored pürivad järjest kõrghariduse poole: OECD riikides kasvas üliõpilaste arv vaadeldaval perioodil veerandi võrra, Eestis 16 protsenti.

Suurem kasv üliõpilaste arvus jäi meil perioodi 1995-2000, kui kasv oli 66 protsenti; OECD riikides samal ajavahemikul 21 protsenti.

2009. aastal oli tööpuudus OECD liikmesriikides keskmiselt 4,5 protsenti.

Täna avaldatud ülevaate andmetel oli akadeemilise kõrgharidusega meeste seas OECD riikide keskmine tööpuuduse määr 2009. aastal 4,1 protsenti ja akadeemilise kõrgharidusega naiste seas 4,4 protsenti, siis Eesti vastav näitaja oli 5,2 protsenti ja 4,7 protsenti.

Põhiharidusega inimeste tööpuuduse määr oli OECDs keskmiselt meeste seas 12 protsenti ja naiste seas 12,3 protsenti, Eestis vastavalt 23,9 protsenti ja 22,5 protsenti.

Need andmed kinnitavad Ladva sõnul ammu väljaöeldud tõsiasja, et hea haridus on parim viis kindlustada end tööpuuduse vastu.

Täna avaldas OECD iga-aastase haridusindikaatorite ülevaate «Education at a Glance», kus antakse ülevaade neist tendentsidest hariduses, mida liikmesriigid ühiselt oluliseks peavad. Väljaandes on esitatud valik haridussüsteeme kirjeldavaid näitajaid, mis võimaldavad riikidel end võrrelda ja analüüsida.