Rahvusvaheline Valuutafond ei nõua Lätilt rahvusraha lati devalveerimist, ent soovib suuri eelarvekärpeid. Läti tahab IMFilt saadavat abiraha kasutada muu hulgas firmade laenude tagamiseks, Eestil niisugust plaani pole.
Läti pääses rahvusraha devalveerimisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile õhtul selgus, et väited Läti lati devalveerimisest jäävadki järjekordseks kuulujutuks – vastupidi mitmele ennustusele ei seadnud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) seda laenuabi andmise eeltingimuseks.
Laenu saab Läti kuni viis miljardit eurot ehk 78 miljardit krooni. Laenu annavad IMF, Euroopa Komisjon ja Rootsi riik. Kui suur on täpselt kellegi panus, pole veel teada. Samuti pole teada laenulepingu üksikasjalikud tingimused, sest läbirääkimised alles käivad.
Murelaps Parex
Läti rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuhi Diana Berzina sõnul läheb see raha peamiselt kolme suurde valdkonda. Esiteks kulub raha Läti finantsvaldkonna stabiliseerimiseks. Peamine murelaps on Parex pank, kuhu riik on pumbanud juba ligi kaheksa miljardit krooni.
Järgmisel aastal peab Parex võlausaldajatele tagasi maksma üle 12 miljardi krooni ja vajadusel tuleb riigil taas raha välja käia. Samuti ei saa Berzina sõnul välistada, et mõni teine finantsasutus abi vajab.
Teiseks tuleb katta tuleva aasta eelarvepuudujääk. Summa suurust ei oska keegi veel täpselt öelda, ent kardetakse, et see võib ulatuda üle kolme protsendi SKTst, mis on euroga liitumisel eelarvepuudujäägi ülempiir.
Kolmandaks on Lätil kavas ligi 47 miljardi krooniga toetada majanduskasvu. «Isegi Euroopa Liidu toetust saavatele firmadele ei anta omaosaluse katmiseks pangast laenu,» lausus Berzina.
Ta lisas, et seetõttu on vaja laene garanteerida ja muuta raha saamine firmadele odavamaks. Tagatipuks ei välistanud Berzina, et majanduse ergutamiseks võidakse kasutada ka teisi võtteid.
Peaminister Andrus Ansipi majandusnõuniku Aare Järvani sõnul tuleks Eestis selliste abinõude kasutamisel ettevaatlik olla, mitte kampaania korras tegutseda. «See raha võib riigile lihtsalt kaduma minna,» viitas ta võimalikule ohule.
Järvan lausus, et pankade kinnitusel saavad head projektid endiselt laenu ja näiteks ekspordi toetamiseks pakub Kredex teatud võimalusi.
Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Veiko Tali ei välistanud siiski, et ka Eesti võib asuda ettevõtteid tõhusamalt toetama.
Pingutavad püksirihma
Ministeeriumid jälgivad tema sõnul olukorda ja vajadusel tuleb riigi eesmärkide ja võimaluste põhjal otsustada, kas ja mida oleks otstarbekas teha.
Läti Swedbanki peaökonomist Martinš Kazaks lausus, et IMF ei seadnud abi andmisel tingimuseks lati devalveerimist, sest see poleks olnud õige samm.
Devalveerimine oleks suurendanud niigi kõrget inflatsiooni, samuti oleks elu raskemaks läinud kõigil eraisikutel ja ettevõtetel, kelle laenud on võetud eurodes.
Neile oleks devalveerimine tähendanud suuremaid tagasimakseid ja järelikult oleks tarbimiseks vähem raha jäänud. See mõjuks aga niigi probleemides riigieelarvele veelgi laastavamalt, lausus Kazaks. Välisvaluutas on Lätis antud 90 protsenti laenudest.
Praeguste arvestuste järgi peab Läti oma järgmise aasta riigieelarvet võrreldes esialgse kavaga kärpima veel ligi 13 miljardi krooni võrra. Kärpest ei pääse peaaegu ükski valdkond.
Lisaks on üle kahe miljardi krooni kavas saada makse tõstes. Abiplaan peaks valmis saama sel nädalal, neljapäeval on Läti valitsusel kavas esitada parlamendile ka eelarvekärbete täpne kava.