Statistikaameti andmetel oli mullu Eesti elaniku oodatav eluiga sünnimomendil 75,8 aastat, mis on ligi kümme kuud pikem kui aasta varem. Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit põhjendas eluea pikenemist sellega, et meil on eluiga olnud lihtsalt pikka aega ebanormaalselt lühike.
«Mõnevõrra on vähenenud õnnetussurmade osakaal, mis võtab inimesi maha suhteliselt noores eas ja seetõttu mõjutab eluiga,» rääkis Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit. «Kuivõrd meil elujärg paraneb, me läheneme järjest heaoluriikide elustiilile, kuigi me selle väitega ise alati rahul pole, siis see on fakt ja siit need eluaastad tulevad.»
Tiit rääkis, et elueast määrab olulise osa elulaad ja tasapisi on nii mõndagi tervislikust elamisest inimesteni jõudnud. Ta rõhutas, et eluea pikenemine on aeglane protsess.
«See hakkab mõjuma tasapisi. Meil saab varsti paarkümmend aastat Eesti Vabariiki, kus mõnigi asi on parem kui varem ja me oleme sellest stagnatsioonist välja tulnud, mis meil eluea pikkuse osas Nõukogude ajal oli,» ütles Tiit.
Kui 2010. aastal tõusis nii meeste kui ka naiste oodatav eluiga, vastavalt 70,6 ja 80,5 aastani, siis enam on pikenenud meeste eluiga. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe oli esimest korda viimase 20 aasta jooksul alla kümne aasta.
Naiste oodatav eluiga kasvas aastaga vähem (viis kuud) kui meestel (ligi kümme kuud), samas on Eesti meeste ja naiste oodatava eluea vahe jätkuvalt Euroopa Liidu üks suuremaid.
«Jätkuvalt on meeste ja naiste eluea vahe meil liiga suur,» ütles Tiit. «Naiste eluiga on igal aastal veidi pikenenud. Aga igasuguste õnnetuste vähenemine mõjutab rohkem meeste eluiga.»
Tiit rääkis, et me pole kaugeltki veel põhjamaade tasemel aga suundumus on viimasel ajal täiesti positiivne. Nii 2008. kui ka 2009. aastal oli Eesti oodatav eluiga sünnimomendil Euroopa Liidu 27 liikme seas 22. kohal.
«Seda ei saagi loota, et oleks võimalik saavutada järsku hüpet,» ütles teadlane.